tag:blogger.com,1999:blog-1281303776534870992024-02-07T16:10:49.078-08:00Minu PrantsusmaaMarihttp://www.blogger.com/profile/10521886892926567486noreply@blogger.comBlogger30125tag:blogger.com,1999:blog-128130377653487099.post-77732137049704287662010-05-12T01:05:00.000-07:002010-05-12T09:01:53.047-07:00Tänapäeva muinasjuttElas kord üks erasmuslane, kuid kutsugem teda siin muinajutus Tuhkatriinuks. Eelmisel laupäeval sai see tavaline tüdruk Euroopa äärealalt kutse ballile. Selle nimel sai Tuhkatriinu mitu päeva hilisõhtuni lapsi valvata, sest Cluny kloostris toimunud üritus nõudis kahtlemata uuendusi garderoobis. Teine katsumus oli poeskäik ning lugematu kinga- ja kleidiproov. Tuhkatriinu nimelt pole loomult eriline šoppaja. Neli tundi ´´tööd´´ ja tulemuseks lihtne, kuid elegantne väike must kleit ja kontsakingad, täpselt nii kõrged, et säär välja tuleks, aga et ikka tantsida saaks.<div>Ball toimus tuhande aastase ajalooga Cluny kloostris. Viimane asub Lyonist tunnikese auto, khm , või poole päeva kalessisõidu kaugusel põhjas. Kloostri vanus pole miski liialdus, sest Cluny tähistab tõepoolest just nüüd tuhande aasta möödumist päevast, mil Aquitaine´i hertsog Guillaume andis käsu benediktiini kloostri rajamiseks paavsti võimu all. Keskaja vältel kogunes Cluny´st üks võimsamaid usukeskusi, millel üle Euroopa lugematuid harusid. Prantsuse revolutsioon tegi oma töö ja enne kui muinsuskaitsjad jõudsid suud paotada läksid iidsed hooned kividena müüki. Alates 19.sajandi keskpaigast asub endises kloostris kool, kus õpivad tulevased tööstusinsenerid. Aga koridorides ringi jalutades (kloostriga samas majas asub ka ühikas) tuleb paratamatult meelde Harry Potter ja Sigatüüka võlukool. Seekord juba 75.korda korraldas sama kooli teine kursus balli. Keskööl seisid Tuhkatriinu ja tema saatjad vapralt järjekorras. Ootasid külmas tuules ja kannatasid napis õhtukleidis, sest saba edenes visalt. Kloostrisse sisenedes ootas ees sajandite hõng, erinevad saalid, elav muusika ja šikilt riietatud inimesed igas vanuses. Olgu öeldud, et Tuhkatriinu nautis väga seda pidevat moešõud ja võimalust mõttes kleite kommenteerida. Tunne nagu predisendi vastuvõttu vaadata, aga seekord <i>live</i>´is.Eriti meeldis, kuidas mõned tüdrukud ajasid balli sassi oma pulmaga: valged ja kreemitorti meenutavad puhvis lumivalged kleidid üll... Klooster oma auraga oli piisav muinasjutt, et dekoratsioone polnud väga vajagi. Kuid siiski...nimetan mõned saalidest: St Germain (20-30ndad Pariisis), Copa Cabana (troopika), disco (kus tõesti kõlasid lugematud diskoklassikud ja esinejad olid ülekullatud), araabia (ja oi oi neid kõhutantsijaid)...Aga Tuhaktriinul jäi hing päris kinni, kui ilutulestik algas ja pargi kohal taevas särama lõi. </div><div><br /></div><div>Vaadake videot ja saate glamuurist aimu.</div><div><a href="http://www.livestream.com/gadz/video?clipId=flv_bcc6362f-7fca-4650-9fec-913e77cc26ad">http://www.livestream.com/gadz/video?clipId=flv_bcc6362f-7fca-4650-9fec-913e77cc26ad</a></div><div><br /></div>Marihttp://www.blogger.com/profile/10521886892926567486noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-128130377653487099.post-77849464476210658342010-05-05T09:05:00.001-07:002010-05-05T09:15:51.242-07:00No nüüd on käes!Hakkan ära prantslasestuma. <div>Nimelt vahetus meie nurgapealses kodu-boulangerie´s omanik ja see tõi mitmeid muutusi juba harjumuspäraseks saanud saia mekki. Alguses lõbustas see mind, et Fanny natuke nagu nurises, et ´´näh, pole ju vaja muuta, kui hästi toimib...´´ ja ´´kujutad ette, nad enam ei teegi banette´i! ´´(viimane on parem variant tavalisest pikast saias baguette´ist) ja siis hommikul härra leti ääres, kes peaaegu pidi vaese müüja ära sööma, kui viimane seletas, et nad on oma sortimenti natuke kohendanud ja täpselt seda saia enam pole...nali naljaks. Aga siis kui nad ka minu lemmikule - valge šokolaadi saiakesele - mingi uue retsepti taha keerasid (rohkem jahu, vähem maitset), siis oli ka minul solvumine põhjalik. </div><div>Pseudoprobleem? Võib-olla küll, aga vaat, mis saab, kui üks aasta muudkui saia süüa. Ära harjud!</div><div><br /></div><div>Olgu kuidas on, alates 20.juunist söön jälle kodumaa hääd musta leiba ja asi vask.</div><div><div><br /></div></div>Marihttp://www.blogger.com/profile/10521886892926567486noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-128130377653487099.post-49301517852321560252010-05-01T04:02:00.000-07:002010-05-26T08:30:37.183-07:00Au tööle!<div><div>Olgu sissekanne pühendatud tänase päeva kangelastele ja käimasolevatele eksamitele. Au tööle! Aga tegelikult käisime vaheajal Bordeaux, sellest ongi see lugu.</div><div><div><div><br /></div><div>Läksime autoga ja ehk reisi kõige meeldejäävam osa oligi läbi Prantsusmaa vuratud 600 km. Teele jäi siinne suurim metsamassiiv (<i>les Landes</i>, mis Eesti metsadele silmad ette annab - mitte ühtki inimest või asustust, vaata palju tahad ikka need lõputud männid), vulkaanid (Auvergen´i maakonna uhkus) ja Keskmäestik. Piiritu vabaduse tunde sellest ilust ja ümbrusest saime ehk kätte, isegi kui see tähendab maksustatud maanteed pidi möödavuhisemist.</div><div><br /></div><div>Bordeaux ise meenutas mulle Peterburgi. Viimase kasuks, muide. Bordeaux oli kuninglik: lai jõgi ümbritsetud uhke promenaadiga, palju suuri platse purskkaevudega ja valdavalt madalad majad. Reisi põhiliseks sõnaks kujunes buržuaa ja see sobib hästi kirejeldama ka seda linna. Aga miks ikkagi buržuaa?Sest korteris, kus ööbisime, elutsesid siiani minu silmile nähtud esimesed päris kommunistid. Elutoas suured maalid Trotski, Lenini ja Marxiga. Olen juba varem maininud, et siin on vasakpoolsus midagi hoopis muud kui meil. See on vastupanu, antikapitalism, revolutsioon ja mäss. Olgu kuidas on, mul oli igatahes kuidagi väga kõhe, kui Lenin kogu aeg seinalt jälgis, ükskõik kas süües, lugedes või niisama juttu rääkides. Ruumis, kus elasime, leidus lisaks Lenini 12.köidetud teosele ka viimase büst ja lugematu arv raamatuid marksismi-leninismi sotsiaalseselt (positiivsest) mõjust inimkonnale. Tipp oli muidugi see, kui möödusime koos teetöölistest ja KUI imetlevalt neid siis vaadati. Olgu, võib-olla see viimane oli juba minu elav fantaasia.</div></div><div><br /></div><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjIw7RA-fq5944EM6zsmSdYAMkHcyEWJVDuXbyEZrR3sw1IDQag3wIkviscsVfKmJhR-eywxdpabSRHKO0peU9K8F9pviuQZIaEGuN1jA9p53lt1MjnzKWXUl08fo20MKjoLjpaJSIhZSEe/s1600/P1080473.JPG"><img src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjIw7RA-fq5944EM6zsmSdYAMkHcyEWJVDuXbyEZrR3sw1IDQag3wIkviscsVfKmJhR-eywxdpabSRHKO0peU9K8F9pviuQZIaEGuN1jA9p53lt1MjnzKWXUl08fo20MKjoLjpaJSIhZSEe/s320/P1080473.JPG" border="0" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5475597918265777138" style="display: block; margin-top: 0px; margin-right: auto; margin-bottom: 10px; margin-left: auto; text-align: center; cursor: pointer; width: 320px; height: 214px; " /></a></div><div style="text-align: center;">kolm Kanget</div></div><div><br /></div><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhMpr0UOEufg_YQPruPTwDKQSbiFj_Wmp6fwYCNtlbTo54dtBxrNz39iXnpRq3Fd1in2-U7UyMccdaSKcfywVre1SSpLvnJRjIsdMp0YR2ntqt2vNHxJYBD0WV6kpLM5FAMrYENOZpWC-qW/s1600/P1080484.JPG"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 214px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhMpr0UOEufg_YQPruPTwDKQSbiFj_Wmp6fwYCNtlbTo54dtBxrNz39iXnpRq3Fd1in2-U7UyMccdaSKcfywVre1SSpLvnJRjIsdMp0YR2ntqt2vNHxJYBD0WV6kpLM5FAMrYENOZpWC-qW/s320/P1080484.JPG" border="0" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5475600472215607570" /></a><div style="text-align: center;">vettsülgav põrandpurskkaev ja kõik ongi topelt</div><div><br /></div><div><div>Usun, et linnadest rohkem suudab mind alati üllatada loodus. Bordeaux´st 50km eemal asuvad Pylat düünid - 80m kõrgune liivakõrb, ühelt poolt piiratud ookeani ja teisalt männimetsaga. Sealt välguna allarullimine ja pärast kõrvadest ja ninast ja taskust ja varbavahelt ja juustest ja... liiva väljarookimine on üks kogemus, mida ei unusta.</div></div><div><br /></div><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiudCbXUX4RmSRCszID_KsuSoW_0swEzrsoMyIcC8L_2VQ-6jNu0K0en7gm7-U3tdZRu_VeTmdVssURTo_ByWZ0ZtnJKvIAbosO77w6jlEMn2-tAPea_d7ffJA2IrxB8NMQSqp2s2KN0Z4V/s1600/P1080541.JPG"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 214px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiudCbXUX4RmSRCszID_KsuSoW_0swEzrsoMyIcC8L_2VQ-6jNu0K0en7gm7-U3tdZRu_VeTmdVssURTo_ByWZ0ZtnJKvIAbosO77w6jlEMn2-tAPea_d7ffJA2IrxB8NMQSqp2s2KN0Z4V/s320/P1080541.JPG" border="0" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5475599375489197330" /></a><div style="text-align: center;">hüppepilt: Mari ja ookean</div><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi8R2izjHpe9iDyKG2xP4xNdR9DYGagqZcFw9zL64DHtFO04MmVALQvma3zxAL87BamfAD175ZHzURCxCtdf1_JaLUO-BGNiSVIJ8GmOmhid5NazHH8oArbFUfep0gZ8wbdISUxwUq0DHCG/s1600/P1080518.JPG"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 214px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi8R2izjHpe9iDyKG2xP4xNdR9DYGagqZcFw9zL64DHtFO04MmVALQvma3zxAL87BamfAD175ZHzURCxCtdf1_JaLUO-BGNiSVIJ8GmOmhid5NazHH8oArbFUfep0gZ8wbdISUxwUq0DHCG/s320/P1080518.JPG" border="0" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5475598766604481490" /></a><div style="text-align: center;">düünid</div><div><br /></div><div>Viimasel päeval käisime külas Karitil, kes 70km Bordeaux´st eemal - Marmande´s - oma vabatahtlikku teenistust läbi viib. Armas koht, küll ehk pisut unine, ei toonud meelde HU lugu depressiivsetest väikelinnadest. Sest väiksus ei võrdu tegevusetus (passimine) ja kohatud inimestel energiat ja soojust jagus. Sain tuttavaks ka tema punapäise ülemuse Cathyga, kes tõi kohe meelde lood Väikese Nõia raamatust ja kelle aktsent oli nurruv ja 100% lõuna.</div><div><br /></div><div>Varsti lisan kogu seiklusest pilte ka. Seniks ikka, <i>au revoir </i>ja au tööle!</div><div><br /></div>Marihttp://www.blogger.com/profile/10521886892926567486noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-128130377653487099.post-89968276272816227022010-04-24T15:10:00.001-07:002010-04-25T07:44:29.411-07:00Reklaamipaus...<div>ehk mõned kiitmist väärt kohad aprillikuus:</div><div><br /></div><div><b>Üks väga tore kontsert elutoas</b>. Lugesite õigesti, aga selguse huvides: tegu polnud mitte minu elutoa, vaid assotsiatiivse baariga (kas eesti keeles on selline mõiste olemas?). Lihtsalt öeldes on tegu kohaga, mille eesmärk pole kasumi teenimine, vaid ots-otsaga kokku tulemine, töötajateks tihti vabatahtlikud, joogid soodsad, kuid tihti oodatakse esimesel korral n.ö liikmeks astumise tasu. Üks näide veel ühest laadsest kohast Lyonis on siin: <a href="http://www.boulangerieduprado.org/">http://www.boulangerieduprado.org/</a></div><div>Ere kontserdikoht ise asub täiesti tavalise elumaja 6.korrusel ning seal elavad 4 üliõpilast. Aga kuna korter on jaotunud kahele korrusele, siis mõtlesid sealsed elanikud, et miks ka mitte kasutada paar korda kuus oma elutuba kontserdi- või teatrilavana ja paralleelselt näitusesaalina. Eksole. Nii toimuvadki seal legendaarses elutoas alates jaanuarist väiksemad ja suuremad jämmid ning seinal ripuvad aeg-ajalt vahetuvad maalid ja fotod. Eesmärgiks anda andekatele võimalus esineda, kultuurinäljastele vahetu kontakt artistidega ning peaasi, et oleks maru! Info sündmuste kohta levib listi kaudu, kuid eelkõige suust suhu (just välgatas, et ehk rikun siia netiavarusse kirjutamisega nende saladuse-aura ära?).</div><div>Järgmine aasta plaanivad needsamad ettevõtlikud luua võrgustiku korteritest, kel piisavalt suur elutuba ja tahtmist enda juures võõrustada. </div><div>Sealsamas elutoas said kokku kaks kitarri, flööt ja tšello ja oi mis taevamannat kõrvadele kostma hakkas...Kaks flamenkokitarri viisid mu nii kaugele, et alustasin kitarriõpinguid. Siiani läheb täitsa hästi (eriti kui eksamid siinsamas ja asendustegevust ju väga vaja) ja oskan C,D,E,G,A akorde.</div><div>Nüüd kus kiitsin elutoa kontserdit taevani, saagu avalikuks ka nimi: <i>Cocoon berché</i>. Kui Lyoni satute, hoidke silmad-kõrcad lahti, sest kes otsib, see...Seda nimekirja (minu jaoks) uutest headest kohtadest võiksin jätkata, olgu mainitud aprillikuu lemmikud: Belle Equipe, Phoebus, La Fourmi Rouge, Bec du jazz.</div><div><br /></div><div><b>Paar tunnikest Pérouges´is</b>. Täielikult säilinud keskaegne linnus-linnak vaid paarikümne minuti kaugusel Lyonist. Külm ja vaikne kirik, müürid ja kokkulitsutud majad, kõik hallikas-must ja kivist. Kuid suuruselt hoopis pisem kui Tallinna vanalinn ja mõistagi väiksema poe- ja turistikontsentratsiooniga. Prantsusmaa on ilmselt selliseid keskaja pärleid täis, kuid see ei vähenda Pérouges´i väärtust küll mitte tilkagi.</div><div><br /></div><div>Veel pean mainima, et meil väga soe ja oleme nüüdseks kaugelt ületanud keskmise eesti suveilma tasandi. Basiilik ja münt kasvavad akna peal nii et mühiseb.</div><div><br /></div><div><br /></div>Marihttp://www.blogger.com/profile/10521886892926567486noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-128130377653487099.post-87493167153795487722010-04-06T14:36:00.000-07:002010-04-06T15:03:37.253-07:00palju õnne argipäevaks ehk lihavõtted à la prantsuse<div>Esimene erinevus, et siin on Suure reede asemel vaba esmaspäev. Päeva alustuseks käisime kirikus - lasin end Sabine´l ja Mikael´il kaasa veenda ja ei pidanud pettuma. Kuigi ei muutunud mu ammune teadmine, et tunnen end Jumalale (või nimetage kuidas soovite) palju lähemal metsas jalutades või merd vaadates, kui kuldses kuues kirikuõpetaja juures, kes viirukiga edasi-tagasi vehib ja deemoneid välja ajab. Aga pean tunnistama, et sellest hommikust jäi ometi nii hea tunne terveks päevaks. Mul pole kirikus käimise harjumust (aga olen seal alati kui janunev turist), aga mulle meeldis. Meeldisid need inimesed. Meeldis, kuidas paljud noored pered oma viiepealise lastekarjaga olid kõik ilusti ära kammitud ja laulsid kogu südamest (miskipärast tuli silme ette episood sarjast ´´<i>Väike maja preerias´´)</i>. Meeldis see meie reas istuv kasuka ja paljude sõrmuste ja lakitud küüntega hallipäine šikk daam. Meeldis, kuidas inimesed kõik pärast kiriku ette lobisema jäid. </div><div><br /></div><div>Seejärel käisime turul ja saime imeodavaid ja imemahlaseid puuvilju.Mmmm...!See pühapäeva-hommikune turu-rituaal, karjuvad kaupmehed ja mõnusad maapapid juustukerade vahel. </div><div>Päeva veetsime pargis, mis oli täis (elu)kunstnikke, žongleerijaid, muusikuid, perekondi, paarikesi...Kõigil naeratus näos: <i>majanduskriis</i>, <i>rutiin</i> ja <i>argipäev</i> on päevaks sõnavarast kustutatud. </div><div><br /></div><div><div>Õhtul värvisin esimest korda elus sibulakoortega mune. Niidiga ümber munade tiirutades ja äralibisevate koortega jännates (ja peaaegu juba alla andes) mõtlesin oma vanaemale, kes sellega alati nii imelihtsalt hakkama sai. Lõpuks panin kõik koos potti ja valasin ohtralt peene äädikaga üle. Väga ilusad tulid! Sõime Tõnni, Merikese ja Meriliga kilu ja koksisime mune. Nüüd ei saa ütlemata jätta, et minule kuulus tõeline võitjamuna, see <i>mean machine</i>, kõikide teiste korvisolevate hirm...</div><div>Muu hulgas võtsime läbi elulised teemad nagu Naksitrallide sugu (palun kinnitage, et teie arvates <i>ei ole</i> Muhv naissoost!?) ja jõudsime järeldusele, et keskmine eestlane on vähemalt prantslasega võrreldes küll tõeline Murueide tütar: viinasokid ja seenetundmine tuleb meil emapiimaga. Või on eestlastel lihtsalt rohkem maa-vanaemasid?</div></div>Marihttp://www.blogger.com/profile/10521886892926567486noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-128130377653487099.post-60926093778195116102010-04-03T09:38:00.000-07:002010-04-06T15:01:38.912-07:00Olen pisut keelepede...<div><div>...ja võtan arutlusele viimased silma jäänud keele-peensused.</div><div><br /></div><div>Eile arutasime, kuidas need maagilised 3 sõna ´´<i>ma armastan Sind</i>´´ on eri keeltes täiesti erineva kasutusega (mitte tähendusega?). Ameeriklased lisavad tihti lihtsa telefonikõne lõppu ´´luv ya´´ (millel on erinev varjund <i>I Love you´</i>st, mis mõeldud pigem üks-ühele situatsioonides). Sakslastel on armastajatele (ja tõesti ainult neile) ´´Ich liebe dich´´ ja n.ö kergeks versiooniks, mida võib öelda nii enne väljaminekut armsamale või ka vanematele ´´ich habe dir Lieb´´. Prantslased kasutavad telefonikõne lõpetuseks heade sõprade vahel ´´bisous´´(ei ole üllatav, ma tean) ja ´´je t´aime´´ käib ka tõesti vaid kahe inimese vahelistesse suhetesse. Aga mulle näib, et prantsuse keeles on tohutult lai sõnavara ninnu-nännutamiseks, ...Minu jaoks on see igasugu vokaalide lisamine muude tähtede otsa: lulu, chouchou, coucou, doudou...Lisaks soovivad siin kõik pidevalt ´´Bonne journée ja Bonne après-midi ja Bonne soirée ja bon weekend´´ (head päeva - õhtut ja nädalavahetust), mis eesti keeles kõlaks kuidagi veidralt. Kas ma ütleks oma sõpradele enne lahkumist, ´´meeldivat õhtut!´´.Kuidagi pingutatud tunduks. Aga siin on see A ja O.</div><div>Aga kuidas meil selle õrnutsemisega eesti keeles on? Pidin vestluse lõpetuseks tunnistama, et meil on vist üsna külm keel (aga mitte külmad inimesed!). ´´Ma armastan Sind´´ on vähekasutatav rariteet. Aga ehk nii ongi õige, tihe kasutus rikuks erilisust. Öelda tuleb siis kui tunne on. Aga siis alati! Loo moraaliks ja püandiks panen seekord, et telefonikõne lõppu öelge edaspidi eestipäraselt: ´´Jälleni!´´</div><div><br /></div><div>Mulle meeldib see siinne tervitus- ja hüvastijätu tava (eriti nüüd, kus ma enam põsemusi-situatsioonis suude kokkupõrget ei karda). Alati on kindel, et poisid suruvad omavahel kätt ja poiss-tüdruk ja tüdruk-tüdruk teevad põsemusi. Ebamäärane edasi-tagasi kõikumine jääb ära. Kuigi tunnistan, et vahel tahaks ilma selle tseremooniata. Viipad käega ja kaod, à la Eesti noh :) Tihti olen hinnanud valesti seltskonna suurust. Saabun kuhugi ja laua ümber istuvad umbes 10-15 inimest. Ma ei lähe ju ometi neid kõiki musitama. Liiati veel siis, kui tean neist vaid paari. Viga! Bisous võrdub enese esitlemisega ja on umbes sama normaalne, kui meil külla tulles kingade jalast ära võtmine (mis siin muide ei ole üldse mitte enesestmõistetav).<div><br /></div><div><br /></div></div></div><div><br /></div>Marihttp://www.blogger.com/profile/10521886892926567486noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-128130377653487099.post-77998309347919610832010-03-20T08:47:00.000-07:002010-03-24T10:25:30.568-07:00Nädalavaetus Marseille´s ehk lugu sellest, kuidas Vahemeri võitis mu südame<div>Jätkates sünnipäevalainel, oli minu suurimaks kingiks reis Marseille´sse. Olgugi, et tohutult räpane (prügikastid ei ajanud mitte lihtsalt üle, vaid olid mattunud isehakanud prügimägede vahele), jättis Vahemere äärne linn mulle väga hea mulje. Prantsusmaa suuruselt teine linn, kus prantsuse keelt kuuleb vähe ja ka traditsioonilist boulangerie´d on keeruline leida. Laenan ühelt tuttavalt, kes kasutas linande võrdluseks naise tüüpe ja panen kõrvuti Lyoni ja Marseille. Kui Lyon võiks olla pigem tegelaskuju Tšehhovi Kirsiaiast, siis Marseille oleks Avril Lavigne meremehe triipudega särgis. Tegime reisiseltskonnaga väikest mängu ja iga kord mõnda eriti ilusasse kohta jõudes küsisime: Lyon või Marseille? Elamiseks eelistaksin esimest, kuid Lyoni kaht ja olgugi imeilusat jõge ei anna siiski mere ja sadamaga võrrelda. Lisaks leidsin Marseille äärelt ühe uue Prantsusmaa kohustusliku vaatamisväärsuse - les calanques!</div><div><br /></div><div><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgAzxcPsKIJGMyTBd1QsWxG_QmtrjplKW58QpcXrQSmFqoXbVXHyr9ip7YipyKu9KZ9gfPN0WQOswrCLx6p6KovDPdDo97EKPBEVyRPC1hU5dcfSU-ZeUPUTDaXome69tUpjwJByvHsSSpR/s1600/P1080342.JPG"><img src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgAzxcPsKIJGMyTBd1QsWxG_QmtrjplKW58QpcXrQSmFqoXbVXHyr9ip7YipyKu9KZ9gfPN0WQOswrCLx6p6KovDPdDo97EKPBEVyRPC1hU5dcfSU-ZeUPUTDaXome69tUpjwJByvHsSSpR/s320/P1080342.JPG" border="0" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5452243289764726434" style="display: block; margin-top: 0px; margin-right: auto; margin-bottom: 10px; margin-left: auto; text-align: center; cursor: pointer; width: 320px; height: 214px; " /></a><div style="text-align: center; "><i>Les calanques</i></div></div><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhbg3UOM07jEQlKONTwk3dExeUG4RK0SCB2GlN5qHc1-aQzcjaTJbXHjMwZhsVu0n_YKtKoLGb_uiqaH2OBBha3VLJaJYCBMq97I_T1yyBgARgUz8cEzEgCjjAnT3JdE0XK1ig48hJNlESA/s1600/P1080355.JPG"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 214px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhbg3UOM07jEQlKONTwk3dExeUG4RK0SCB2GlN5qHc1-aQzcjaTJbXHjMwZhsVu0n_YKtKoLGb_uiqaH2OBBha3VLJaJYCBMq97I_T1yyBgARgUz8cEzEgCjjAnT3JdE0XK1ig48hJNlESA/s320/P1080355.JPG" border="0" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5452245460371907538" /></a><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiLlXE_zWWrfGEmgQVwi8IIYr1zZuuFWFp23VnnvCqHPrF10pNWMNPW5xaw_aEvPWI8GZVlge6-wB678HM3ceLms2DbFJ_hHrIYgKdnRQZyckrLVjkyfbPDkyj018JrLVxD7UeBT3odA1Wi/s1600/P1080343.JPG"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 214px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiLlXE_zWWrfGEmgQVwi8IIYr1zZuuFWFp23VnnvCqHPrF10pNWMNPW5xaw_aEvPWI8GZVlge6-wB678HM3ceLms2DbFJ_hHrIYgKdnRQZyckrLVjkyfbPDkyj018JrLVxD7UeBT3odA1Wi/s320/P1080343.JPG" border="0" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5452243922069042914" /></a><div style="text-align: center;">varvas vette ja minu uus sõber</div><div style="text-align: center;"><br /></div><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhnw-RST5W20RG0VQdSVFT-2kaTbvFyMbENHPJ9fSIzpzlkeX5uLyvDNtt3vxcmfUW-kmRL4mIfMHIzGp1wRerHEIMAWSrq4kiDavHrqUBxj__FnzV_25RgnLDVEo3q1TFvwrOxxR79Mzcn/s1600/P1080318.JPG"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 237px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhnw-RST5W20RG0VQdSVFT-2kaTbvFyMbENHPJ9fSIzpzlkeX5uLyvDNtt3vxcmfUW-kmRL4mIfMHIzGp1wRerHEIMAWSrq4kiDavHrqUBxj__FnzV_25RgnLDVEo3q1TFvwrOxxR79Mzcn/s320/P1080318.JPG" border="0" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5452242670103376722" /></a><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgjCBJykzTDxGn9yuIj2Ef7k0CpI0LJkQkMfBIGewDfLAZQAniWGV8YeoHYh7nHMttpTt8BQgAF0MhJ-l6v9k2Ni2id2BoSMpi61E1scYjoC74JE080mZBulF1p8r8-8lOI3sdD8qmR-fLJ/s1600/P1080278.JPG"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 214px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgjCBJykzTDxGn9yuIj2Ef7k0CpI0LJkQkMfBIGewDfLAZQAniWGV8YeoHYh7nHMttpTt8BQgAF0MhJ-l6v9k2Ni2id2BoSMpi61E1scYjoC74JE080mZBulF1p8r8-8lOI3sdD8qmR-fLJ/s320/P1080278.JPG" border="0" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5452240781648487090" /></a><div style="text-align: center;">Tänavakunst</div><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiI9ovgsjoOklOrDBeVSzNer-OdbO5IJ4M-R8eAjAZTrvhCRU6rzOsW6SmmdHrtKDaY2OGPuDJj4kQhCBhFkLE3F4cXXR2WtOicYAzY2tt_93ePJvG_g3l7mavxYKYEyhAfK2DfP_v2Ze-L/s1600/P1080272.JPG"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 214px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiI9ovgsjoOklOrDBeVSzNer-OdbO5IJ4M-R8eAjAZTrvhCRU6rzOsW6SmmdHrtKDaY2OGPuDJj4kQhCBhFkLE3F4cXXR2WtOicYAzY2tt_93ePJvG_g3l7mavxYKYEyhAfK2DfP_v2Ze-L/s320/P1080272.JPG" border="0" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5452239835696468642" /></a><div style="text-align: center;">Meie öko-hinged ei lasknud prügikasti kõrvale lebama jätta täiesti kinnises plastikkotis olevaid teepakke.</div><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjAzCROa5VLxPnhiI3JTuGeYXC4CoyuwM7UKE4jbAWUk1HCR2Gg09FFzvjbQWVEcEMN7wv_T4DhWLbc6enYyenulgqBpddM1LQNtspGClJ55Y_Y5jENTByHxCEfoE3i9Vi8G5IFlpH32NdS/s1600/P1080268.JPG"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 232px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjAzCROa5VLxPnhiI3JTuGeYXC4CoyuwM7UKE4jbAWUk1HCR2Gg09FFzvjbQWVEcEMN7wv_T4DhWLbc6enYyenulgqBpddM1LQNtspGClJ55Y_Y5jENTByHxCEfoE3i9Vi8G5IFlpH32NdS/s320/P1080268.JPG" border="0" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5452238762507648082" /></a><div style="text-align: center;">seltskond: Carolin, Sophie, jean-Marc ja Sabine</div><div style="text-align: center;"><br /></div><div style="text-align: center;"><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhh1u4wXzkPurNcfHw8s7f5RWEcncyayZEsMVNdaksuYuObwZOGE0FtfvELzcIGQo3oAsaTJbPj8_amOfsuIkFjniuptWUxAX1B3gY1YgbFJa0uXEpxYbfIIURiuLFyaj8GtVuYyDpg-mYW/s1600/P1080247.JPG"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 214px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhh1u4wXzkPurNcfHw8s7f5RWEcncyayZEsMVNdaksuYuObwZOGE0FtfvELzcIGQo3oAsaTJbPj8_amOfsuIkFjniuptWUxAX1B3gY1YgbFJa0uXEpxYbfIIURiuLFyaj8GtVuYyDpg-mYW/s320/P1080247.JPG" border="0" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5452238469397233234" /></a></div><div style="text-align: center;">Tagaplaanil paistavad Lõuna-Alpid</div><div><br /></div><div><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiPyD-LSAR2ZIsiBNMCfJeLLK5AbuT23Qer0uGpZnKncwTQonlf55c1a9UGvfKtgWzu42BFucDEjFhYHx5fr1pp8TMk_YGTO6u4YsW_3FnSFfulFoh9iAYOdCiR8vz1JyT0AWnK20p8GSJg/s1600/P1080233.JPG"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 214px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiPyD-LSAR2ZIsiBNMCfJeLLK5AbuT23Qer0uGpZnKncwTQonlf55c1a9UGvfKtgWzu42BFucDEjFhYHx5fr1pp8TMk_YGTO6u4YsW_3FnSFfulFoh9iAYOdCiR8vz1JyT0AWnK20p8GSJg/s320/P1080233.JPG" border="0" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5452237588545779394" /></a><br /><br /></div>Marihttp://www.blogger.com/profile/10521886892926567486noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-128130377653487099.post-63190680773117631092010-03-20T08:46:00.001-07:002010-03-24T09:09:42.569-07:0022 - viimne taks?Sel aastal oli 11.märts eriline, sest mitte keegi minu olulistest inimestest ei unustanud mind!Olgu siis Facebook´i seinal või pakk omatehtud villaste sokkidega. Lisaks on hea meel, sest selle aastaga on uusi olulisi inimesi lisandunud. <div>Oma sünnipäevast kirjutamiseks andis tõuke see, kui (ilmselt küll nüüd viimased) kaks kaarti ja ühe sõnumi sain veel täna hommikul. Aitäh teile kõigile! </div><div>Mul on kerge tulema tunne, nagu oleksin millegile hiljaks jäänud või liiga kaua venitanud. Eriti Prantsusmaal, kus <i>Bac (</i>keskkooli lõpudiplom) saadakse tihti juba 17 aastaselt. Mu korterikaaslane on 20.aastane ja arsti 4.kursusel (!),päris paljud siinsed 22-sed on lõpetamas magistriõpinguid...Aga stopp! Mul on hea meel olla, khm, mitte vanem, aga enamate kogemustega :)</div><div>Ja pealegi, 26-lootus uus!</div>Marihttp://www.blogger.com/profile/10521886892926567486noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-128130377653487099.post-72402871405712358392010-03-08T11:23:00.000-08:002010-03-09T09:56:52.488-08:00Fräulein Helga ehk prantslaste keeleõppimisestLoodetavasti ei kinnita järgnev paljude stereotüüpi prantslastest, kes ei oska ega tahagi võõrkeeli rääkida. Minu kogemust mööda nad tahavad küll ja isegi väga... aga miks siis mitte?<div>Käisin saksa keele tunnis. Alguses olin kindel, et sellest tuleb tõeline pähkel. Õppida prantsuse keele kaudu teist võõrkeelt - ilma, et aju seejuures krussi tõmbaks? Vähe tõenäoline! Kuid siiski: siiani tõlgin paralleelselt tekste prantsuse ja eesti keelde ja aega jääb ülegi! Aju tõmbab krussi selle peale, et saksa keele tunnis siginevad aeg-ajal prantsuskeelsesse juttu saksakeelsed väljendid (ja mitte vastupidi) Ei, ma ei taha öelda, et olen keelte peale <i>wunderkind, </i>vaid nalja teeb hoopis keele õpetamise metoodika. Viimati julgesin tunnis kaks lauset järjest (!) saksa keeles öelda ja tunda oli, et klassi sigines pinev ärevus. Ma loodan, et asi on meie konkreetses fräulein Helgas ja igal pool olukord nii drastiline pole. Aga enamikul klassis olijatest on saksa keele õppimise štaasi rohkem kui ühe käe sõrmedel saab üles lugeda. </div><div>Lisaks olen kohtunud mitme inimesgea, kes jutu järgi õpivad ülikoolis inglise filoloogiat. Just nimelt -oma jutu järgi, sest muidu küll ei ütleks.</div><div>Aga seda suurem on rõõm, kui juhtub ette mõni tõeliselt armsa aktsendiga inglise keelt vabalt rääkiv konnasööja.</div><div><br /></div><div>Räägib muidugi see, kelle vene keele õppimise karjäär on 11 aasta pikkune ja tulemus <i>njetu</i>.</div>Marihttp://www.blogger.com/profile/10521886892926567486noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-128130377653487099.post-45884805418429839732010-02-28T03:37:00.000-08:002010-02-28T04:38:13.186-08:00Kõik teed viigu Rooma!<div>Kuigi pean seda päevikut Prantsusmaa ja prantslaste kohta, siis loodan, et üks väike kõrvalepõige lõunasse ei tee paha.</div><div>Nädalane suusavaheaeg, mitu kuud ette ostetud Easyjet´i piletid, Couchsurfing, Lonely Planet ja hädapärane itaalia keele a-b-c - Igavene Linn, siit me tuleme! </div><div><br /></div><div>Itaalia kohta kumises peas kaks asja: sealne asjaajamine käib kas a) laua all ja n.ö ümber nurga (seadusest mööda) või b) perekonna kaudu.</div><div>Seekord ööbisime Emiliano juures, kes elas 10-minuti kaugusel Vatikanist ja töötas giidina. Esimene pilk ja olime kindlad, et talle meeldivad mehed. Tegelikult oli tegemist tavalise itaalia tüüpi naiseliku sarmiga. Tal oli kindlalt rohkem ja säravamaid kõrvarõngaid kui mul. Aga tegu oli igati šiki tüübiga. Saime hommikusöögi voodisse, meid sõidutati motorolleriga ja käisime kuulu järgi linna parimas pizzakohas. Emiliano töötas giidina ( mis meile muidugi väga hästi sobis, sest mängisime praktikante ja käisime tema eratuuridel kaasas). Üsna varsti sai selgeks, et Emilianol ametlikku giidi-litsentsi polnud ja seetõttu maksis ta hotelli konferensjeedele, et viimased talle kliente hangiksid. Tegu oli suure äriga, sest selliseid isehakanud (mis ei tähenda, et halbu) giide oli nende firmas üle viieteistkümne. See kõik ei käi küll pettuse alla, aga väike nihverdamine ikka. Peagi sai kinnitust ka stereotüüp nr 2, kui selgus, et see suur korter, kus me saime oma käsutusse lausa terve toa, oli tema vanaema sõbranna vms oma ja ta maksis tavahinnast poole vähem. Taolisi näiteid selgus veel, kuid need jätan oma teada. </div><div><br /></div><div>Kuna Itaalias on tulemas kohalikud valimised, siis ühel õhtul leidsime end Berlusconi partei - Il Popolo della Libertà - valimispeolt. Berlusconi parempartei valijaskond kuulub kindlasti nn Esimesse Itaaliasse. Kohalik Edgar oli korraldanud suure vastuvõtu, kus lisaks tasuta söögile-joogile, esines bänd ja surisesid kaamerad. Viimasest tingitult olid kohal ka blondeeritud juuste ja 90-60-90 mõõtu tüdrukud, kes end koos bossiga pildile kaunistuseks sättisid. Õhkkond oli tõeliselt mukitud ja sätitud. Mulle jäi mulje, et ilu on Itaalias teistsugune mõiste. Vähe nägin alternatiivsust, hipisid ja punkareid ja näiteks rastapatsidega noori ei näinud vist ühtegi. Mehed hoolitsevad enda eest vähemalt sama palju kui naised. Gladiaatorite ürgsest sõjakusest on saanud juuksegeel ja bling-bling ketid.</div><div><br /></div><div>Inimesed Prantsusmaal on võrreldes eestlastega vastuvõtlikumad naeratustele ja võtavad kergemini kontakti. Roomas piisab tänavanurgal kaardi kättevõtmisest, kui üks minut hiljem tuleb keegi ligi ja pärib hoolega, kas meil mitte abi tarvis pole. Kohvikuomanikud ümisevad laulda, paistab, et alati on aega üheks kohviks ja jutustamiseks. </div><div>Itaallastel on uhkus (teistsugune hispaanlastest ja prantslastest), selline vaoshoitud, aga tunnetatav väärikus. Vanadel daamidel on huuled mukitud ja moodne käekott. Itaallased musitavad vähem ja esimesel kohtumisel annavad ka ühevanused mees ja naine terekäe, mis siin juhtub ainult ametliku suhluse või suure vanusevahe puhul.</div><div><br /></div><div>Rooma ajalugu võttis kohati sõnatuks ja lõpuks isegi väsitas pisut. Sõna otseses mõttes igal kivil ja tänavanurgal Rooma kesklinnas on 2000 aastane ajalugu. Veebruar on Rooma jaoks igati hea kuu - sooja oli juba 15´C (apelsini- ja sidrunipuud täies ehtes), aga turiste oli hordidena vaid suurimate vaatamisväärsuste juures. Leidus ka vaiksemaid ja kohalikuma moega tänavaid, kus imemaitsev piimakohv maksis 0,8 eurot. </div><div><br /></div>Veni vidi musi,<div><br /></div><div>M.</div><div><br /></div>Marihttp://www.blogger.com/profile/10521886892926567486noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-128130377653487099.post-66847982216059946672010-02-08T12:16:00.000-08:002010-02-08T15:32:14.042-08:00Flirt kebabi ümberPrantsusmaal olles peetakse mind tavaliselt sakslaseks, venelaseks või rootslaseks. Kuid mitte kunagi prantslaseks. Põhjus lihtne: olen siinsetest naistest palju pikem ja ka silma- ja juuksevärv, mis siin üheksal juhul kümnest on pruun, on minul märksa heledam. Just, lugesite õigesti, eesti kartulikoor ON eksootiline! Siin ei olda komplimentidega kitsid, kuigi väga tihti on nende autoriteks <i>Mahgrebi (</i>Põhja-Aafrika) päritolu hurmurid. Juhtum täna õhtust, kui mul oli suur isu ühe kebabi järele.<div><br /><div><div><div>Astun nurgapealsesse ärisse sisse, peremehel läheb nägu mu blondi pead ja suurt kasvu nähes tavalisest rohkem naerule. </div><div>´´<i>Mademoiselle</i>, ma teen teile ühe imemaitsva kanaga kebabi, friikartulid ka, neli eurot!´´</div><div>Ja jälle see sama lai naeratus. Aeg, mis kulub kebabi valmistamiseks, kastme- ja salatite valimiseks, saab peremees minuga järjest enam sina peale. </div><div>´´Jajaa, friikartulid võtavad natuke aega, tuleb oodata!´´ (<i>plink-plink</i>, teeb ta mulle silma). </div><div>Ja kuigi ma ütlesin, et friikaid vaja pole (siinne spetsialiteet nimelt, et nad panevad sellele suurele võileivale lisaks lihale, salatile ja kastmele vahele ka rasvast nõretavaid friikartuleid), saan ma ikkagi oma portsu kuldsete kartulitega. </div><div>Selleks ajaks, kui maksmiseni jõuan, teeb vanamees minuga juba sõbralikult juttu. </div><div>´´Kas Sa oled sakslane?´´, küsib ta kehvas prantsuse keeles. </div><div>´´Ei ole,´´ vastan naeratades ja juba tean, et sinna see jutt pidama ei jää. </div><div>´´Venelane?´´, küsib ta veelgi laiemalt naeratades ja justkui lootusrikkalt. </div><div>´´Ei, ei ole venelane, aga üsna sealt lähedalt. ´´</div><div>Enne kui ta jõuab oma äraarvamismängu edasi mängida, vastan kiiresti oma päritoluks Eesti ja veel ühe hingetõmbega loen ette, et see on kõike põhjapoolsem kolmest Balti riigist ja pealinn on Tallinn. </div><div>´´Ohoo, mu isa elas Lätis! Latvia, see on kuidas, see Latvia prantsuse keeles? Ja kas sa räägid vene keelt ka?´´</div><div>´´Eem, mitte eriti...´´, vastan oma saapaninasid jõllitades.</div><div>´´Sest tema seal on venelane!´´(osutab söökla nurgalauale)</div><div>Järsku on ka teised külastajad vestlusse haaratud: ´´Aga mina olen Hispaaniast, Barcelonast!Kas oled seal käinud?´´kostub kusagilt - ´´Mina ei ole tegelikult venelane, olen tšetšeen!´´müriseb venelaseks nimetatu, -´´Mina olen Antaaliast!´´ütleb kolmas.</div><div>jne.</div><div><br /></div><div>``I võ ušee dolga zdess?´´ kostub järsku nurgalaust.</div><div>Vastan, et alates septembrist. Selle venekeelse vastuse peale läheb bossi nägu särama: ´´Ma teadsin kohe, et ta natuke venelane on!Kui mina ükskord endale naise võtan, siis ta on ka kindlasti blond! ´´(<i>plink-plink</i>).</div><div>Enne kui pean oma elulugu jutustama, soovin kiirelt ja lühidalt head õhtut ning läinud ma olengi.</div><div><br /></div><div>Hästi võtab kebabi-ärindus kokku siinsete inimeste segasumma. Nende oma kommuun, oma rahvas rahvuse sees. Mille taustal mõjub naljakalt see minu niivõrd kuivõrd eksootiliseks lugemine. Aga julgust neil saialõikajatel on, sest enamik neist ulatub mulle lõuani. </div><div> </div></div></div></div>Marihttp://www.blogger.com/profile/10521886892926567486noreply@blogger.com3tag:blogger.com,1999:blog-128130377653487099.post-16496709727152424842010-02-03T13:43:00.001-08:002010-02-11T11:29:01.741-08:00Raha paneb rattad käima...<span class="Apple-style-span" style="font-family:arial;"><span class="Apple-style-span" style="font-size:medium;">.<span class="Apple-style-span" style="font-size:small;">..kuid ei ole teadagi ei õnn ega armastus!</span></span></span><div><span class="Apple-style-span" style="font-size:small;"><span class="Apple-style-span" style="font-family:arial;"><br /></span></span></div><div><span class="Apple-style-span" style="font-size:small;"><span class="Apple-style-span" style="font-family:arial;">Seda postitust prantslastest ja rahast olen juba tükk aega meeles mõlgutanud. Nüüd siis lõpuks.</span></span></div><div><span class="Apple-style-span" style="font-size:small;"><span class="Apple-style-span" style="font-family:arial;">Prantsusmaa elukallidusest olin enne siiajõudmist palju kuulnud. Pigem hirmutavad jutud, kuidas kõik NII üle mõistuse kallis, üliõpilased elavad kingakarbi-suurustes ärklitubades (Pariisis puhul pidi see kohati siiski tõele vastama) ja juba metroosõidule kulub pool kuu eelarvest.</span></span></div><div><span class="Apple-style-span" style="font-size:small;"><span class="Apple-style-span" style="font-family:arial;">Siinne miinimumpalk, mida nad lühendatult SMIC ( </span></span><i><span class="Apple-style-span" style="font-size:small;"><span class="Apple-style-span" style="font-family:arial;">Salaire minimum interprofessionnel de croissance</span></span></i><span class="Apple-style-span" style="font-size:small;"><span class="Apple-style-span" style="font-family:arial;"> ) kutsuvad, on 2009 aasta arvestusega 1321 eurot. Eesti 278 kõrval. Niuks, tahaks nüüd lisada. </span></span></div><div><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; white-space: nowrap; -webkit-border-horizontal-spacing: 2px; -webkit-border-vertical-spacing: 2px; "><span class="Apple-style-span" style="font-size:small;"><span class="Apple-style-span" style="font-family:arial;">Kindel, et miinimumpalgaga toimetulek on igal pool sentide lugemine. Aga...</span></span></span></div><div><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; white-space: nowrap; -webkit-border-horizontal-spacing: 2px; -webkit-border-vertical-spacing: 2px; "><span class="Apple-style-span" style="font-size:small;"><span class="Apple-style-span" style="font-family:arial;"><br /></span></span></span></div><div><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; white-space: nowrap; -webkit-border-horizontal-spacing: 2px; -webkit-border-vertical-spacing: 2px; "><span class="Apple-style-span" style="font-size:small;"><span class="Apple-style-span" style="font-family:arial;">Hiljuti rääkis üks jaanuaris koondamisteate saanud it-insener, et ega ta praegu eriti tööd ei otsigi, </span></span></span></div><div><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; white-space: nowrap; -webkit-border-horizontal-spacing: 2px; -webkit-border-vertical-spacing: 2px; "><span class="Apple-style-span" style="font-size:small;"><span class="Apple-style-span" style="font-family:arial;">sest riik maksab talle veel kahe aasta jagu 60% tema endisest palgast. Ma pole kursis </span></span></span></div><div><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; white-space: nowrap; -webkit-border-horizontal-spacing: 2px; -webkit-border-vertical-spacing: 2px; "><span class="Apple-style-span" style="font-size:small;"><span class="Apple-style-span" style="font-family:arial;">koondamishüvitiste määraga Eestis, aga ilmselt käiks see üle jõu.</span></span></span></div><div><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; white-space: nowrap; -webkit-border-horizontal-spacing: 2px; -webkit-border-vertical-spacing: 2px; "><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: separate; white-space: normal; -webkit-border-horizontal-spacing: 0px; -webkit-border-vertical-spacing: 0px; "><span class="Apple-style-span" style="font-size:small;"><span class="Apple-style-span" style="font-family:arial;">Ameeriklased kutsuvad prantslasi hellitavalt (või ka mitte, kuidas võtta) </span></span><i><span class="Apple-style-span" style="font-size:small;"><span class="Apple-style-span" style="font-family:arial;">socialist wussies</span></span></i><span class="Apple-style-span" style="font-size:small;"><span class="Apple-style-span" style="font-family:arial;">(</span></span><i><span class="Apple-style-span" style="font-size:small;"><span class="Apple-style-span" style="font-family:arial;">sotsialistidest memmepojad)</span></span></i><span class="Apple-style-span" style="font-size:small;"><span class="Apple-style-span" style="font-family:arial;">. Prantslased aga näevad, et nende riigis on asjad paremini paigas, kui lombi taga. Neil </span></span><i><span class="Apple-style-span" style="font-size:small;"><span class="Apple-style-span" style="font-family:arial;">seal</span></span></i><span class="Apple-style-span" style="font-size:small;"><span class="Apple-style-span" style="font-family:arial;"> on riik vaid isa rollis: keelab ja käseb (kui vaja ka poob ja laseb). Seevastu Prantsusmaal on riigil kaks nägu: nii </span></span><i><span class="Apple-style-span" style="font-size:small;"><span class="Apple-style-span" style="font-family:arial;">papa</span></span></i><span class="Apple-style-span" style="font-size:small;"><span class="Apple-style-span" style="font-family:arial;"> kui </span></span><i><span class="Apple-style-span" style="font-size:small;"><span class="Apple-style-span" style="font-family:arial;">maman</span></span></i><span class="Apple-style-span" style="font-size:small;"><span class="Apple-style-span" style="font-family:arial;">. Riik ka hoolitseb ja poputab oma kodanikke. </span></span><div><span class="Apple-style-span" style="font-size:small;"><span class="Apple-style-span" style="font-family:arial;">Fanny ei suutnud näiteks uskuda, et meil jagatakse ülikoolis stipendiume õpitulemuste põhjal! Ennekuulmatu! Siin saavad tudengid riigilt stipendiume </span></span><i><span class="Apple-style-span" style="font-size:small;"><span class="Apple-style-span" style="font-family:arial;">ainult</span></span></i><span class="Apple-style-span" style="font-size:small;"><span class="Apple-style-span" style="font-family:arial;"> oma vanemate sissetulekute põhjal. Kuni selleni välja, et kinni makstakse nii kool, söök kui elamine. Kui õpid hästi, küsi kiitust linnalt,vallalt või mõnelt firmalt. Riik hoolitseb nende eest, kel seda vaja on. </span></span></div><div><span class="Apple-style-span" style="font-size:small;"><span class="Apple-style-span" style="font-family:arial;">Korteriomanik </span></span><i><span class="Apple-style-span" style="font-size:small;"><span class="Apple-style-span" style="font-family:arial;">ei tohi</span></span></i><span class="Apple-style-span" style="font-size:small;"><span class="Apple-style-span" style="font-family:arial;"> sind tänavale tõsta vahemikus oktoobrist kuni kevadeni (ma pole päris kindel, mis saab, kui otsustad üüri mitte maksta). Riik kaitseb inimesi talvel kodutuks jäämise eest.</span></span></div><div><span class="Apple-style-span" style="font-size:small;"><span class="Apple-style-span" style="font-family:arial;">Töönädal on 35 tundi, puhkus 5 nädalat ja ületundide suhtes käib range arvestus. </span></span></div><div><span class="Apple-style-span" style="font-size:small;"><span class="Apple-style-span" style="font-family:arial;">Selge, et Prantsusmaa on Eestiga võrreldes väga rikas riik ja suurusi pole võimalik võrrelda. Ja kuigi usun, et olen sattunud elama (kuigi selline asi </span></span><i><span class="Apple-style-span" style="font-size:small;"><span class="Apple-style-span" style="font-family:arial;">Liberté, égalité</span></span></i><span class="Apple-style-span" style="font-size:small;"><span class="Apple-style-span" style="font-family:arial;"> ja </span></span><i><span class="Apple-style-span" style="font-size:small;"><span class="Apple-style-span" style="font-family:arial;">fraternité</span></span></i><span class="Apple-style-span" style="font-size:small;"><span class="Apple-style-span" style="font-family:arial;">maal on vaenlane nr 1) nn Esimese Prantsusmaaga ja oman seetõttu vaid poolikut tükki pildist. Ometi paistab ühiskonna suurem jõukus silma ka tänaval. Inimestel on rohkem aega ja võimalust nautida. Käia väljas söömas, istuda välikohvikus. </span></span></div><div><span class="Apple-style-span" style="font-size:small;"><span class="Apple-style-span" style="font-family:arial;"><br /></span></span></div></span></span></div><div><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; white-space: nowrap; -webkit-border-horizontal-spacing: 2px; -webkit-border-vertical-spacing: 2px; "><span class="Apple-style-span" style="font-size:small;"><span class="Apple-style-span" style="font-family:arial;">Enda puhul on mul olnud huvitav jälgida, kuidas eurodes arvutades raha tähendus justkui muutub.</span></span></span></div><div><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; white-space: nowrap; -webkit-border-horizontal-spacing: 2px; -webkit-border-vertical-spacing: 2px; "><span class="Apple-style-span" style="font-size:small;"><span class="Apple-style-span" style="font-family:arial;">Umbes üks kuu pärast siiajõudmist loobusin kroonidesse ümberarvutamisest.</span></span></span></div><div><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; white-space: nowrap; -webkit-border-horizontal-spacing: 2px; -webkit-border-vertical-spacing: 2px; "><span class="Apple-style-span" style="font-size:small;"><span class="Apple-style-span" style="font-family:arial;">Kuidas siin alguses tundus kõik väga </span></span><i><span class="Apple-style-span" style="font-size:small;"><span class="Apple-style-span" style="font-family:arial;">kirves, </span></span></i><span class="Apple-style-span" style="font-size:small;"><span class="Apple-style-span" style="font-family:arial;">kuid kui hakata mõtlema, et teenin oma väikese</span></span></span></div><div><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; white-space: nowrap; -webkit-border-horizontal-spacing: 2px; -webkit-border-vertical-spacing: 2px; "><span class="Apple-style-span" style="font-size:small;"><span class="Apple-style-span" style="font-family:arial;">lapsehoidmistööga 9 eurot tunnis (135 krooni, sic!) , siis saavad need </span></span></span></div><div><span class="Apple-style-span" style=" border-collapse: collapse; white-space: nowrap; -webkit-border-horizontal-spacing: 2px; -webkit-border-vertical-spacing: 2px; "><span class="Apple-style-span" style="font-size:small;"><span class="Apple-style-span" style="font-family:arial;">hinnad oma õige tähenduse. Elu on ka kohalike jaoks kallis, kuid enam-vähem vastavuses.</span></span></span></div><div><span class="Apple-style-span" style="font-family:arial;"><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; white-space: nowrap; -webkit-border-horizontal-spacing: 2px; -webkit-border-vertical-spacing: 2px; font-size:small;"><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: separate; white-space: normal; -webkit-border-horizontal-spacing: 0px; -webkit-border-vertical-spacing: 0px; font-family:Georgia, serif;font-size:16px;"><span class="Apple-style-span" style="font-size:small;"><span class="Apple-style-span" style="font-family:arial;"><br /></span></span><div><span class="Apple-style-span" style="font-size:small;"><span class="Apple-style-span" style="font-family:arial;">Väike võrdlus hindadest (kõik on toodud tudengite arvestuses) :</span></span></div><div><span class="Apple-style-span" style="font-size:small;"><span class="Apple-style-span" style="font-family:arial;"><br /></span></span></div><div><span class="Apple-style-span" style="font-size:small;"><span class="Apple-style-span" style="font-family:arial;">ühistransport: 1,2 eurot </span></span><i><span class="Apple-style-span" style="font-size:small;"><span class="Apple-style-span" style="font-family:arial;">per</span></span></i><span class="Apple-style-span" style="font-size:small;"><span class="Apple-style-span" style="font-family:arial;"> tunnipilet, kuukaart 25 eurot</span></span></div><div><span class="Apple-style-span" style="font-size:small;"><span class="Apple-style-span" style="font-family:arial;">leib: </span></span><i><span class="Apple-style-span" style="font-size:small;"><span class="Apple-style-span" style="font-family:arial;">ca</span></span></i><span class="Apple-style-span" style="font-size:small;"><span class="Apple-style-span" style="font-family:arial;"> 1 euro</span></span></div><div><span class="Apple-style-span" style="font-size:small;"><span class="Apple-style-span" style="font-family:arial;">1L piim: 0,80 - 1 euro</span></span></div><div><span class="Apple-style-span" style="font-size:small;"><span class="Apple-style-span" style="font-family:arial;">korteriüür 160-450 eurot </span></span><i><span class="Apple-style-span" style="font-size:small;"><span class="Apple-style-span" style="font-family:arial;">per</span></span></i><span class="Apple-style-span" style="font-size:small;"><span class="Apple-style-span" style="font-family:arial;"> tuba</span></span></div><div><span class="Apple-style-span" style="font-size:small;"><span class="Apple-style-span" style="font-family:arial;">kinopilet 4,5-10 eurot</span></span></div><div><span class="Apple-style-span" style="font-size:small;"><span class="Apple-style-span" style="font-family:arial;">ujula pääse 2,2 eurot</span></span></div><div><span class="Apple-style-span" style="font-size:small;"><span class="Apple-style-span" style="font-family:arial;">telefoniarved kipuvad olema suuremad kui Eestis. Ka teenused, nagu juuksur jm iluprotseduurid, väljas söömine ja -joomine on kallimad.</span></span></div><div><span class="Apple-style-span" style="font-size:small;"><span class="Apple-style-span" style="font-family:arial;"><br /></span></span></div><div><span class="Apple-style-span" style="font-size:small;"><span class="Apple-style-span" style="font-family:arial;">Siin on mitmeid säästumarketi laadseid kette, (näiteks Carrefour ja LIDL), kes müüvad oma poe märgiga tooteid kordades odavamalt, kui tavatootjad. Lisaks lugematud soodustused üliõpilastele teatrisse-, kinno ja näitusele minekuks. Muuseumites on lisaks tavapärastele (üli)õpilas- ja pensionäride soodustustele alati ka madalam hind töötutele.</span></span></div><div><span class="Apple-style-span" style="font-size:small;"><span class="Apple-style-span" style="font-family:arial;">Kas see, kui riik inimeste eest hoolitseb viimaseid liiga laisaks ei muuda ja palju nn päevavargaid ei sünnita, on juba iseasi...</span></span></div><div><span class="Apple-style-span" style="font-size:small;"><span class="Apple-style-span" style="font-family:arial;">Eestis pole ma mitte kunagi näinud nii palju kerjuseid, tänaval logelejaid või lihtsalt rahaküsijaid. Kusjuures metroos kerjavatel mustlasnaistel on kamba peale üks laps, keda omavahel vahetades kaastunde äratamiseks kaasas tassitakse.</span></span></div><div><br /></div></span></span></span></div>Marihttp://www.blogger.com/profile/10521886892926567486noreply@blogger.com3tag:blogger.com,1999:blog-128130377653487099.post-70203494776009000272010-01-27T13:14:00.000-08:002010-01-27T15:34:45.356-08:00Montpellier, ma belle!<div style="text-align: left;">See Lõuna-Prantsusmaa ´´vaid<i>´´</i><i> </i>1000-aastase ajalooga linn on mitmes mõttes erandlik. Puudub Rooma minevik, millega võivad uhkustada suur osa siinseid asulaid, kuid samas sajandeid kontakte Itaalia kaubalinnade ja pikad abielusidemed Kataloonia valitsejatega.</div><div style="text-align: center;"><div><div style="text-align: left;">Minu jaoks käisime kui teises riigis: kolm tundi autosõitu ja tänavad näikse kohati pigem lõunamaa <i>souk´id</i> kui Euroopa heaoluühiskond. Imeilusad vanalinna käigud, mille sillutised meenutavad marmorit ja vahepeal tekib mõte, et ei tea, kas peaks kingad ära võtma. Palju palme ja tänavakohvikuid. Kuigi oli jaanuar, käisid mõned julgemad T-särkides. Tundsin, et käimas oli tõepoolest vaid pisuke pealseunnitud paus muidu lõuna rütmis elavas linnas. Üliõpilaste linn (250 000st elanikust 80 000) keeb ja seda isegi südatalvel!</div><div style="text-align: left;">Lõputult 24/7 lahti olevaid ööpoode (prantslased ütlevad nende kohta <i>les arabes</i>, mis vaevalt poliitiliselt ilus on), <i>hallal</i> liha müüvaid <i>boucherie</i>´sid ning mee- ja pähklimaiustest punnitavad boulangerie´d...</div><img src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjZIlZ7U_nAKEn8WsxMXmdADxz7IbpI1509pjRCJpfmZBKG9QSvR-vd7R2ZHos2tViz87VzrvH9tYCWKGUJ8gVkrq4mL5buPOsYB0MBkA16JrkO3Kv1Lo9WKPUe7SqljTOjLrFCLEoAzmc4/s320/P1230172.JPG" style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 239px; height: 320px;" border="0" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5431552812813988290" />käigud, milles tahad ära eksida</div></div><div style="text-align: center;"><img src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhBZQWNG31C4LefmZqMAyXa1Yvnv7GZdZ0KaEJFLhBDGaNbxz94Zzi2GcFMOSdCYEsyE5kFZAkzDA3A-DNbwvtbTl_LP_Fsxua9ImjM56-XOJoveKNw0iRNYCEycpfvM0S_5C1qIOvgcRcp/s320/P1230171.JPG" style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 239px; height: 320px;" border="0" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5431559562692409138" /></div><div style="text-align: center;">luba nautida antud</div><div style="text-align: center;"><br /></div><div style="text-align: center;"><img src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhP6x0eD-92QaOzst5VneCvU_NUyQnvV7ktgayEnCBeM-w5mNiZZGcXn_O8l1wV6TROdQX2dgpScta52MYALje7TcnO0cPrJCjbE7xhdkkpH82jPgqMBjyfoHoDiRQ1BTggHB-K749JMXfH/s320/P1230163.JPG" style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 239px; height: 320px;" border="0" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5431551144567003042" /></div><div style="text-align: center;">Jaanuar?</div><div style="text-align: left;"><br /></div><div style="text-align: left;">Kuigi armusin sellesse linna põhjalikult, peab tunnistama, et teekond ja kohatud inimesed olid ikkagi need kirsid tordil. Kõigepealt alustan oma suurtest lemmikutest: Covoiturage ja Couchsurfing. Mõlemad internetikeskkonnad, mis võimaldavad jagades ja säästes ainult võita. Ehk siis lõpp pikkadele sõitudele, kus üks auto veab ühte inimest, milles tegelikkuses oleks ruumi viiele. Eestis peaks ka selline portaal olema , nimeks vist kyyt.ee. Aga põhjusi, miks see ilmselt Maarjamaal kunagi nii suuri dimensioone ei saavuta kui Prantsusmaal või Saksamaal, on minu arvates kaks: esiteks eestlasele ei meeldiks võõra inimesega pisikeses ruumis istuda ja olla sunnitud suhtlussituatsioonis. Teiseks pole meil nii pikke trajektoore ega hirmkalleid ronge. Lisaks ei käi siin hääletamine siiski nii lihtsalt, et poiss põõsasse peitu ja tüdrukul pöial püsti.</div><div><div>Couchsurfing jälle on parem kui hotell, mitte sellepärast, et see on tasuta (st mitte <i>ainult</i> sellepärast) , vaid võimaldab osa saada kohalike elust. Külma ja impersonaalse Radissoni asemel näha , kuidas elatakse selle maa täiesti tavalises (või veel parem ebatavalises) kodus. Ehk siis <i>Couchsurfing </i>pole tasuta magamiskoht või täis külmkapp, mida võib süütundeta tühjaks süüa, vaid ennekõike võimalus lisada pipart oma reisile. </div><div>Just see annab reisile vürtsi ja hetked, mida meenutades lihtsalt ei saa teisiti, kui pead kõva häälega naerma.</div><img src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiPusykZiNmQoufqlvjdn6DXlIPJJUTIkjFghyphenhyphenVepkb-cnY0bxAUpUW1oYpahnTZYnzi12Xu6FtAsXLE-7WU1e9rkOKE57s1SwCcJWNKd8LAowcK3UGOp-PiVBomVeOh7dU69htHzOVDtII/s320/P1220129.JPG" style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 239px;" border="0" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5431550928164208514" /><div><div style="text-align: center; ">Tanguy ja tema koer, kelle seltsis Lõunasse põrutasime. Tanguy tahab saada tuletõrjujaks.</div><div style="text-align: center; ">Ta viitsis vastata mu arvukatele küsimustele ja andis vihjeid headele muusikapaladele.</div></div><div><br /></div><div>Lõuna-Prantsusmaa ilusaimas linnas (jättes kõrvale fakti, et see on siiani ainuke, kus käinud olen) oli meie võõrustajaks 22-aastane võluva naeratusega Benjamin. CouchSurfingu profiili järgi oli ta´´<i>student in natural disaster</i>´´. Kui me alguses arvasime, et see on tüüpiline prantslaste kokkusoperdatud inglise keel, siis võta näpust! Ben tõesti õpib loodusakatastroofe ja nüüdseks juba ilmselt uuribki orkaane Martinique´i saarel. Terviseid talle sinna! </div><div>Suuresti tänu temale avastasime (ja vallutasime) kõik paremad peod ja baarid selles linnas. Üles leidsime nii Illegaardi kui Zavoodi vastsed Montpellier´s. </div><div>Me Reeliga laekusime siiski koju varem (korralike turistidena, et päeval vormis olla), samas kui Ben edasi pidutses. Mu üllatus oli aga pehmelt öeldes suur, kui Benjamin oli kella nelja ajal kahe tüdrukuga (!) koju laekudes suutnud ära unustada, et tal juba magavad diivanil kaks tüdrukut! Ta ehmatas , lasi kuuldavale südamest tulnud ´´<i>Merde, les filles!</i>´´ (kuramus, tüdrukud!). Siis aga tutvustas unesegasele-poolvidukil silmadega- tema suure vallutuse tuksi keeranud- eestlannale ehk mulle oma kahte pruuti. Kokkuvõtteks olgu öeldud, et seejärel Ben kadus paariks minutiks koridori ja tagasi tulles oli juba üksi. Aga samas ega keegi pole öelnud, et Couchsurfing võõrustajatelt ohvreid ei nõua.</div><div><br /></div><div style="text-align: left;">Lõuna poole suundudes avastasin Prantsusmaa järjekordse näo. Võin veendunult öelda, et o<i>ui</i>, seda külge uuriksin veel!</div><div><br /></div><div><br /></div></div>Marihttp://www.blogger.com/profile/10521886892926567486noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-128130377653487099.post-84804640758487185372010-01-08T08:42:00.000-08:002010-01-10T07:40:12.729-08:00Kõik kõik on uus jaanuarikuus!<div>Jõulupuhkus lõppes järsku nagu hommikune unenägu. Nii kahju oli ära tulla muinasjutumaaga sarnanevast kodusest Eestist, kus hanged põlvini ja kõik sujub nagu iseenesest. Enne postkontorisse või panka minekut ei pea mõttes läbi kordama, mida täpselt öelda tahan. Leib on must ja hinnad odavad. Inimesed on pisut torris ja trügides ei ütle keegi ´´vabandust!andke palun andeks, preili´´ nagu siin igal sammul kombeks. Aga ometi on see nii oma! Minu inimesed, minu rahvas, tahaks vägisi patriotismipisaraga öelda. Aga nagu Chalice laulab, kui süda on suur, siis vahemaad on väikesed...</div><div>Nii et olgu selle kodus olemise mõnusa turvatundega kuidas on, ikkagi on mul nii hea meel Lyonis tagasi olla. Palju avastada, kogeda ja proovida, õppida ja näha...Prantsusmaa on minu ees lahti: tähelepanu...valmis olla...läks!</div><div><br /></div>Märkasin hiljuti, et minu prantsuse keel on jõudnud uuele tasemele! Chloé (8-aastane, keda ma alates nüüdsest 2x nädalas koolist koju saadan) nimelt arvas, et mul on naljakas aksent. Kui ma siis aga küsisin, et millele see sarnaneb, siis ütles ta, et tal on klassis üks Marseille´st pärit tüdruk, kes räägib täpselt samamoodi...Ei pea vist ütlema, et rõõm oli minupoolne. Kuigi jah, eks 8-aastase jaoks Marseille ONGI juba välismaa :)<div>Lisaks olen viimastel päevadel kirjutanud esseesid teemal: ´´Ristisõjad Ida- ja Lääne kiriku mõjutajatena XI-XV sajandil´´ ning ´´Ülikud ja aristokraatia arhailisel/primitiivsel perioodil Kreekas´´ ja seda kõike ikka prantsuse keeles. Kuigi siin võiks ausalt öelda, et ilmselt oli minul kergem neid esseesid kirjutada, kui saab olema professoritel lugeda. :) Siin ongi muide kõik eksamid essee kujul. Nii pikka kirjandit (ammugi siis võõrkeeles) kirjutasin ausalt öeldes viimati XII klassi kevadel. Kui järele mõelda, siis on see tegelikult hea viis terasid sõkaldest eristada. Meil Tartus seda eriti ei harrastata või kindlasti vähem, sest õppejõududel pole lihtsalt aega/tahtmist 100 esseehakatist läbi vaadata.</div><div>Ning kolmandaks: kuigi mu prantsuse keel ei suuda ära peita mu võõramaist päritolu prantslaste eest, siis küll aga teiste välismaalaste eest, kes prantsuse keelega vähem sina peal. Olime ühe austraallasega juba vähemalt pool tundi koos lõunatanud, kui asusin Eesti lumerekordist rääkima. Mille peale ta suured, muidu üsnagi pilus silmad siirast üllatusest suurest läksid, et tegu polegi päris frankofooniga. </div><div>Vot siis!</div><div><br /></div><div><div>Lyonis sajab lund, aga sel pole midagi ühist valge koheva lumega Eestis. See on pigem valge vihm ehk lörts, mis öösel jäätub ja päval sulab. Naljakas on aga paanika, mida see tekitab ja kui palju inimesed selle järgi oma plaane teevad. Hommikul kõlasid metroos juba tihedad hoiatused stiilis, ´´ettevaatust, tuleval ööl on oodata tugevat lumesadu ning teavitame teid sellega seoses esinevatest ühistranspordi liikluse häiretest. Olge valvel!´´. Aga pole vist imestada, sest Fanny järgi sajab Lyonis 4 aasta jooksul esimest korda lund. Ja kuna naelkummid rikuvad asfaltit ja on seega keelatud, peavad autojuhid tavalistega läbi ajama. </div><div>Kui tegelesin loengus kokteilipeo sündroomiga (ehk siis kuulasin tühjusesse vaadates mõnuga eesistuvate tüdrukute juttu), siis oli jututeema õhtused plaanid, mis riskisid lume tõttu ära jääda. ´´Sest sajab ja nii märg on, et ei julge kodust välja tulla, sest kes teab, kuidas pärast tagasi </div><div>saab´´. </div><div>Aga mõistetav vist. Kui loodus on neist suurem, siis linnainimesed ehmatavad. </div><div>Lõpetuseks väike video trikikoer ´´hüppan neli jalga maast lahti´´Grandtist, kelles on kaduma läinud suur tsirkuseartist.</div><div><br /></div><div><br /></div></div><iframe allowfullscreen='allowfullscreen' webkitallowfullscreen='webkitallowfullscreen' mozallowfullscreen='mozallowfullscreen' width='320' height='266' src='https://www.blogger.com/video.g?token=AD6v5dy-FAcDABb9LBHTa3tfIlemryMvHTIyyTPtUXCQKza3VXAzxVxY2e2cxV5qtlzgi442TXo75J7Nh1idIupUgg' class='b-hbp-video b-uploaded' frameborder='0'></iframe><div><br /></div><div>PS-Mulle on mitmest horoskoobist lubatud lausa imehead aastat (sest Saturn ei sega enam Jupiteri vms)Ja kui ma tavaliselt neile tähelepanu ei pööra või kui, siis läbi huumori, siis nüüd tahan uskuda. Muidugi annan ise 200% et tulevast parim võtta ja ei jää süllekukkuvat kuud ootama, aga mis saab minu vastu olla, kui tähed on minuga ;)...Tunne on kohe selline, et 2010 tuleb hea!</div>Marihttp://www.blogger.com/profile/10521886892926567486noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-128130377653487099.post-4226553711664873712009-12-15T03:40:00.000-08:002009-12-15T03:56:05.237-08:00Kuidas eesti köök südameid ei vallutanud...Toimus eestlaste jõuluõhtusöök Lyonis. Meid polnud kaugeltki täiskomplekt, aga road olid tõesti <i>päris </i>(Algisel Eestist kaasatoodud) .Menüüs olid verivorstid, kapsas, ahjukartulid, kõrvitsasalat ,rosolje ja kamavaht. Fanny oli vapralt valmis meiega kõike kaasa proovima - aga no mitte ükski asi ei läinud alla! Kartul ja porgand olid turvalised, aga rosoljes oli heeringas liiga vinge, kõrvitsasalat oli magus ja verivorst oli lihtsalt <i>veri sooles</i> (kuigi siin on see samuti jõuludel populaarne, lihtsalt pole tema maitse). Vist peaksin ootama aega pärast jõule, et tutvustada talle pelmeene hapukoorega ja tatart (kõik pärit siinsest vene poest). <div><div>Siinne jõulumenüü (või vähemalt Réunioni saarel) on pigem <i>huitres (austrid) ja</i> suitsulõhe<i>. </i>Peen küll, aga kuidagi veider oleks jõuludeks kala süüa? Aga pole siis imestada, et meie raske verivorst ja ahjukapsas teda ohkama võttis.</div><div><br /></div><div>Kuid õnneks pole eesti köögile lood Prantsusmaal päris lootusetud - kamavaht läks Fannyle peale küll. </div></div>Marihttp://www.blogger.com/profile/10521886892926567486noreply@blogger.com3tag:blogger.com,1999:blog-128130377653487099.post-67133618728770707712009-12-15T02:17:00.000-08:002009-12-21T13:48:52.713-08:00Koolist, valgusfestivalist ja sellest, kuidas tundub maailm pealpool pilvi<div style="text-align: left;">Sain hakkama siinse esimese ´´sessiga´´. Nagu Tartuski, jaotuvad eksamid destembri ja jaanuari peale. Vahe on selles, et siin on igas aines eksamid kaks korda. Rääkisin varem sellest TD (travaux dirigés e seminarid) ja CM (cours magistraux e loengud) süsteemist. Nii käibki, et enamik TD-de eksameid (või referaate või ettekandeid) on praegu ja need õiged mitmetunnised teadmistekontrollid jäävad ´´maiuspalaks´´ jaanuari. Minu TD eksamid olid kahel puhul</div><div style="text-align: left;">ettekanded. Ma vist pole iial niimoodi pabistanud! See väike ´´keelepuue´´ toob avalikule esinemisele igatahes adrenaliini kuhjaga juurde. Aga sain hakkama ja esimesel puhul isegi hiilgavalt. Hea tunne on küll, kui pärast prantslased tulevad kiitma,</div><div style="text-align: left;">et ´´vauu, nii huvitav oli!´´Väike töövõit ;) Ja mingil määral on minus seda õpetajageeni vist ka, sest olgugi, et enne pabistan nii, et süda paha, siis rääkima hakates kaob see kõik tahaplaanile ja mulle meeldib, kui mind kuulatakse .</div><div>Ja võib öelda, et ma olen ilmselt üks väheseid(et mitte öelda ainus) eestlane, kes on uurinud Normandia talupoegi 13.sajandil.</div><div style="text-align: center;"><br /></div><div>Aga teate ju seda fraasi, et ´´<i>all work, no play, makes Jack a dull bo</i><i>y</i>´´? Lyonis toimus</div><div> valgusfestival ehk <i>Fête des lumières</i>. Need on paar päeva aastas, mil Lyoni kõik kvartalid on kaunistatud tuledega, toimuvad valgusinstallatsioonid ja show´d. See kõlab palju magedamalt,</div><div> kui seda kirjeldada, aga tegelikkuses tõesti - nende valguskunstnike fantaasial pole piire!</div><div>Lugu algas, kui 17.sajandil tabas Lyoni suur katkuepideemia. Inimesed käisid katedraalis palumas ja lubasid Maarjat edaspidi alati austada, kui ta neid kurja tõve käest päästab. Nii läkski. Traditsioon sai tõelise hoo sisse alates 19.sajandist ja nii süütavadki 8.detsembril <i>lyonna<span class="Apple-style-span" style="font-style: normal; "><i>is´d </i>oma akende peale tulukesed. Maagia!</span></i></div><img src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjG1CW-0e5XpV3y-UPf3iG57xq5w8-Lw_VHp9yHbGamOcyltsdhPki9CFcZ65nu4lu2uugbxL0GIQNfE_LX5w5NSNoOLsR70rfNq9TfRS323dPjflzEQX7bMuHLAQzpW9qumIXikRYttlrX/s320/16552_204435486285_520051285_3621087_4936381_n.jpg" style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 240px;" border="0" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5415418045008247186" /><div style="text-align: center;">Merci Marie!</div><img src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj7KUmPwRbJ1x-6d0D-OI12ci2l4wVpkw5QljLpymF1t3uGneg9azCA7fqp-wEht3Rlz5vkEDPfqir9Ccc6jhQS2M1u8ymNbnobGIYVcVIb4vVlIl3LW4_LWtWMT4OdNSTBA7jg_2fXSqo7/s320/16552_204443501285_520051285_3621255_5046156_n.jpg" style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 240px;" border="0" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5415418288623784130" /><div style="text-align: center;">Üks osa Paradiisaiast.</div><img src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiNIPJsGgJfz-vpb6xkhspQj0z0LpEpEK2ksLnOeIMKblak8fbCrosZIkXnh0XJ1rPIe4SWemd9iXYJmc1vH4E6myZseRIbleAljPlvIkoPBno71C3ASlVvBlGXbgUpY3mBRaO_OUqQx1Wt/s320/16552_204457746285_520051285_3621350_5104744_n.jpg" style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 240px;" border="0" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5415415198961362354" /><div style="text-align: center;">Raekoja plats ja talve hõbemaa.</div><div style="text-align: center;"><img src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgIPKug4EDyogXIqaIS99GmJqmeMFLpvbZnM1Wh5IOJXvqjc0DbQizZtVjxH_I0mIsHQPArwP8YGRqh_KXgS5nt49Jj-kj5rLlcBb08-cQ3D05F42hU6qdbPOjcxVl41fJ7w82oJr2wm3Yg/s320/P2180012.JPG" style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 240px;" border="0" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5415414395617503026" /></div><div style="text-align: center;">Meie ukse ees hõljusid valgustatud lapseriided, taustaks kummituslik muusika. </div><div style="text-align: center;"><br /></div><div style="text-align: center;"><img src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiY0vqcdt_-0b7K52cWoEM2-HJZMhSeE-qP9AZGTkQ4gB4dIA4JS_vh_13EU1Lav_ofVsZ6z7COdfUZS5rU21RYu9yX-VEd2e5q-G3Q5A9STW485ACkBgXaibAYH4jHAH6vXz2L-LfbxG_z/s200/P2180016.JPG" style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 150px; height: 200px;" border="0" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5415418625846705938" /></div><div style="text-align: center;">Kõik, kel vähegi ärivaistu, löövad oma ukse ees leti püsti ning müüvad hõõgveini ja muud head paremat. Pildil meie nutikad naabrid. Neil oli ärplaan tõeliselt kaval - rõdult tuli muusika ja pooltundidel toimus sünkroonis tants, kõik ikka kostümeeritult.</div><div style="text-align: center;"><br /></div><div style="text-align: left;">Kui keegi plaanib detsembris Lyoni tulla, siis tasuks külastus rihtida 8.detsembri kanti. Olgugi, et massid on suured (kohati oli talvise Õllesummeri tunne), siis vaatemäng tasub end ära.</div><div style="text-align: left;"><br /></div><div style="text-align: left;">Eksamiralli lõpuks käisime Marisega suusatamas. Kool korraldab päevaseid soodsaid suusaväljasõite. Hommikune äratus (või pigem öine) kl 4.30, et jõuda kohale juba tõstukite avamiseks. Bussis tuli uni väga lihtsalt ja ärkasin selle peale, kui järsku keerutama hakkas. Tegin silmad lahti ja nägin lund! Vingerdasime mööda kitsast kaherajalist teed üles ja juba poole tunni pärast olime mäel. Sealne valgus ja lumi, mis vastu sillerdas, pani silmi kissitama. Meie kokkulaenatud varustus (elagu Couchsurfing ja Marise korterikaaslane Yann) oli hea, ilm suurepärane: sinise taeva ja paari mõnusa miinuskraadiga.</div><img src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEipxwGFKwa21veWBTQHgF6bFSrbmpJr9PluRno2aj-K1amPgu-pL0kQ_BmLnYX05pzQtf5MRJde34rKa9omjbNyBeXEgQGlNoJJMV36gdlNCx3nbg_5nPR-3xyGbK4phVaQEKPN5ZLu6nen/s320/P1010164.JPG" style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 240px;" border="0" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5415420167088981938" /><img src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh1qRyCFIkQ52S7cRu1i55oNTIKRmeU73wix366TgtCOeB4ctiY9J1wQkfHST-297aCfqK1L7aabKYSNFcAfdiXIwR0wnNJZyQyO4ucss4jjCJvgaiXiU6TMp9TdICAXigoLVv7k9JO8jsq/s320/P1010176.JPG" style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 240px;" border="0" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5415420246339506450" /><div style="text-align: left;">Lõunapausi tegime nii 3km kõrgusel, vaadates alla pilvedesse ja samal ajal päikese käes soojenedes. Seal on tunne, et kõik on võimalik! Mägedel lihtsalt on see võime, anda asjadele teised perspektiivid ja tuua rahu.</div><div><img src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhhbp7qQDjaKeINUfCdhbmLB72_r_lmLyej4EXCrAdFoWAASVLQyEz0oyBJH7wtDlzb2_zW86iWzE3tr5d-8VOgD6UpR67SgNNvpYNgst2dFraXwuA0q5fQnCQuj96wUixNEDRq_yF1rQsF/s320/P1010178.JPG" style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 240px;" border="0" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5415424275314275538" /></div><div><div style="text-align: center;">Suund pilve sisse?</div><div style="text-align: center;"><br /></div><div>Alla sõites juhtus ilmamuutus sõna otseses mõttes minutitega: üks hetk ei saanud enam aru, kus on maa ja kus taevas, sest kõik oli täpselt sama valge. Rajal püsimine oli päris suur kunst. Hiljem hakkas lund sadama ja sinitaevas eam tagasi ei tulnudki. </div><div>Aga milline päev! <i>Alpes d´huez, I love you!</i><br /><div><br /></div><div><br /></div></div></div>Marihttp://www.blogger.com/profile/10521886892926567486noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-128130377653487099.post-38646927871353801902009-11-28T13:13:00.000-08:002009-11-28T14:58:47.100-08:00Métro-boulot-dodo...<div style="text-align: left;">Fännide tungival soovil kajastan pisut oma viimaste nädalate tegemisi. Panen pilte ja seletan juurde, kuidas asjad olid.</div><div style="text-align: left;"><br /></div><div style="text-align: left;"><b>Esimene pilt - pühapäev pargis.</b> </div><div style="text-align: left;">Meil on siin endiselt kuldne sügis, päeval 15´C. Olgugi, et prantslastel on jõuluostlemise hooaeg täies hoos ja isegi jõuluturg tehti täna lahti.</div><div style="text-align: left;"><img src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjvxlmqRowEFvzRkjvgAaOS3kEwMei7aTmxsPxGFJ1JVkIXY6ZXaGC9ItUn0nH4Rsws8t89W7MuCp3vG3JwueQPQMjmI_nICgvf-PmGVpvfA6JoML9k_yZRHYybnO6oHK9i6Co9v7Akb9Xt/s200/P1180007.JPG" style="float:right; margin:0 0 10px 10px;cursor:pointer; cursor:hand;width: 200px; height: 150px;" border="0" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5409286577232376034" /><img src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjwyfJ-ZhMqqFq18dYkkGz64BnM1lLiSsIrOz91iAUngyGZVtToQv_kaiW8H0nZtwM3S0PUZOOVYH-9_l8589l6A5jFPkut_OwT49vzAEAguPEcc-JVoF3XiJJbpyXfmtSUoSCIdKth36mF/s200/P1180032.JPG" style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;width: 150px; height: 200px;" border="0" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5409272578030585122" /><br /><img src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj87PXGEkirfVMf41ZFCgjHZVPA5kONtzfIsXK4umyGiJReLIPKKmO-4UnIMiSLz0W2cK-FFzarSJJOOUwq3OrrfproSZJ4ImrMImTp_wSUtZPC0G-60ms1v3rzvd_erznKcVHUqRWdklzk/s200/P1180025.JPG" style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 200px; height: 150px;" border="0" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5409286370290215474" /><br /><img src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh9inC9e_mZdT9kaFJ89CMnffkpfuNH2xXNH5GNCBRJRjwGuHhENHH-YtucP6SPpzF5OxpH6CbzoH2S1ylDrPMsLoMYTB1k-T8UoMnaju74Bv6YEgTGVBV61inH4daVLJqJzZzVmhuFgAAO/s200/P1180015.JPG" style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 200px; height: 150px;" border="0" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5409286782590587378" /></div><div style="text-align: left;">Keskmisel pildil petanque´i mängivad papid, kes on jõeäärse pühapäeva kindel koostisosa.</div><div style="text-align: left;"><br /></div><div style="text-align: left;"><b>Un histoire d´amour à Lyon...</b></div><div style="text-align: left;">...aga siiski ainult filmis ehk lugu sellest, kuidas armastusfilmi väntasime.</div><div style="text-align: left;">Pühapäeval otsustas Chris korraldada videovõistluse. </div><div style="text-align: left;">Meeskonnad said kõik teemaks ´´<i>Une histoir</i></div><div style="text-align: left;"><i>e d´amour à Lyon</i>´´, varustusse kuulus filmimisvõimeline digikas ja monteermisprogramm. Õhtu lõppes filmide ühisvaatamise ja žürii (Chrisi näitlejatest korterikaaslased) otsuse väljakuulutamisega. <a href="http://www.youtube.com/watch?v=3QVMrQ6GmMQ">http://www.youtube.com/watch?v=3QVMrQ6GmMQ</a></div><div style="text-align: left;">(vaadata suurelt ekraanilt, et video kinni ei jääks)</div><div style="text-align: left;"><br /></div><div style="text-align: left;"><b>Vastuse sai igavikuline küsimus (ei, mitte kuidas saab moos kommi sisse), vaid kuidas saab vein pudelisse.</b></div><div><div style="text-align: left; ">Käisime <i>Beaujolais Nouveau </i>sisseõnnistamisel. See on prantsuse veiniekspordi nr 1 ja selle väljatulek tähendab Lyoni läheduses asuvale Beaujolais piirkonnale nädalast festivali. Ilmselgelt kirtsutavad prantslased s</div><div style="text-align: left; ">elle veini kvaliteedi peale nina, sest septembris korjatud viinamarjadest tehtud vein ei saa ju novembriks veel maitsev olla!?Aga see on suursündmus igatahes. Meile tähendas see veinitehase külastust, palju degusteerimist ja natuke tantsu. Kuidagi uusaasta tunne tekkis, kui enne südaööd lugesime sekundeid, et kuna siis ikkagi tohib seda kuulsat Beaujolais Nouveau´d juua. </div><br /></div><div><img src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgnVXaESDqD0SflyrcldFdnw24hyfShceY6qeYGjUXuvbkNYbv3i1GyGWw7lyzf7HUZKFqibVImUNaiYO-1u6TzrMt6n53mtkmPpaszdjgMkXYtzmGmdG7_nInEKESc764bwKXx_VJhLEo8/s200/P1280042.JPG" style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;width: 200px; height: 150px;" border="0" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5409288922264139954" /></div><div>Sellistes hiiglaslikes maa-alustes tsisternides säilitatakse seda peent märjukest.</div><div style="text-align: center;"><br /></div><div style="text-align: right;"><br /></div><div style="text-align: left;"><br /></div><div style="text-align: left;"><br /></div><div style="text-align: left;"><br /></div><div style="text-align: left;"><br /></div><div style="text-align: left;"><br /></div><div style="text-align: left;"><br /></div><div style="text-align: left;"><iframe allowfullscreen='allowfullscreen' webkitallowfullscreen='webkitallowfullscreen' mozallowfullscreen='mozallowfullscreen' width='320' height='266' src='https://www.blogger.com/video.g?token=AD6v5dzK_5lFA9GKlcu71aAggikqTRGLrsmcCoQGvdWwv3G-6fII09JGbu2O6c1ipQpw82Fk89MJ9lR2uyEBEMFosQ' class='b-hbp-video b-uploaded' frameborder='0'></iframe></div><div style="text-align: left;"><br /></div><div style="text-align: left;">Väike video rongkäigust, kõigest mõned minutit uue (Beaujolais) aasta alguseni!</div><div style="text-align: left;"><br /></div><div>Tähelepanelik lugeja märkab, et pealkirjaks on fraas, mis tähistab ülimat rutiini (tõlkes metroo-töö-tudu ei kõla nii veenvalt) Siiani pole seda ette tulnud, aga...see käib etteruttavalt kahe järgmise nädala kohta, mil mattun oma eksami ja ettekannete ettevalmistustesse. Mul on alati prantslastele oma õigustuseks tagataskus fraas, et kujutage ette, et peaksite tegema ettekande mõnes muus, näiteks inglise keeles. Tavaliselt järgnevad imetlevad näod. Loodame, et mõjub ka professoritele.</div><div><br /></div><div><br /></div><div><br /></div><div><br /></div>Marihttp://www.blogger.com/profile/10521886892926567486noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-128130377653487099.post-77604464156027266912009-11-17T00:12:00.000-08:002009-11-17T15:56:33.792-08:00Mis on ühist kuldsel sügisel, metsseal ja lihasvalul...?<div style="text-align: left;">...neid kõiki leidub Jura´s!</div><div style="text-align: left;">( mitte segi ajada eesti hääldusega: ´´u´´tuleb hääldada pikalt ja ´´j´´ susistada)</div><div style="text-align: center;"><div><div style="text-align: left;">Miks see regioon tuntud on? Üllatus, üllatus - vein! Meil olid siiski teised põhjused, kui otsustasime laupäeval Marisega matkapäeva teha. Jura mäestik sirutub 400 km pikkuselt Alpideni välja. Võtsime ette aheliku kõrgeima mäe - Grand Colombier´i (1535m).</div><div style="text-align: left;">Uurisin internetist enne, kus algavad ilusamad rajad ja ettevõtmises ei tundunud midagi keerulist. Roniga alla tunni sõitu, peatus Culoz ja läheb lahti! Kohale jõudes oli tunda, et linnakeses pole just väga tihti n.ö võõrast verd liikumas. Ehk siis prantsuse depressiivne väikelinn. Ja kuigi seal tõesti ei vohanud hullult kaubandust ja silma jäi täpselt üks koht, kuhu õhtul minna, kujutaksin ma väga hästi ette seal elamist. Või no vähemalt seal tihti käimist. Värske õhk lööb pahviks, majadel on lillekastid ja inimesed teretavad üksteist. </div><div style="text-align: left;"><img src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhNBUlmEnoh8j0u67HolF1GrJ31ae1JCROFskkaUwPS2bXOo5qAgGMdhd-3gsw9081ADVoDU6jx3l5DN-a1eIY1sUVumXv1CTvT-3dCrAt_q6unfCSL1i-lrOFx69OH4ipvCn1kwgk9ffE6/s200/P1000567.JPG" style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;width: 200px; height: 150px;" border="0" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5405224004984242210" /></div><div style="text-align: left;"><br /></div><div style="text-align: left;"><br /></div><div style="text-align: left;"><br /></div><div style="text-align: left;"><br /></div><div style="text-align: left;"><img src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEigt-cOJZG6X8KJ6G8toWtYDxTvjZ3eKvbiKPWiLmB1IGxnLBNHibxoj8WjMJtVOz6-tpS_HFEPMus8G1pInPQsPGOKxlAopgMDxjIQv09sVFZVEq2rxWVxnOYAuWpi5hSZ8mAuNoOjleVa/s200/P1000573.JPG" style="float:right; margin:0 0 10px 10px;cursor:pointer; cursor:hand;width: 200px; height: 150px;" border="0" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5405224107457132418" /></div><div style="text-align: left;"><br /></div><div style="text-align: left;"><br /></div><div style="text-align: left;"><br /></div><div style="text-align: left;"><br /></div><div style="text-align: left;"><br /></div><div style="text-align: left;"><br /></div><div style="text-align: left;">Vasakul: unustatud kabel. Paremal tüüpiline maja Culozis.</div><div style="text-align: left;">Suur vahe Eesti väikelinnadega, et siin pole silma jäänud ühtki puitmaja. </div><div style="text-align: left;"><br /></div><div style="text-align: left;">Vagunisaatja juhatas meid isiklikult turismipunktini, mis loomulikult oli aga laupäeval suletud. Suunast saime aimu kohaliku kioskimüüja käest, kes meie soovile mäe otsa ronida küll veidi kahtlustavalt vaatas. Rada sai alguse siit... </div><img src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgklEuWH3nhS1KeVho-dbEA_kG3LMgYNoKVWHZiipYoSbQojZVS1z7QEdJRNCgemoMspW_cIJH_bvkVg7PXXe8xnrrNS-r3EdghOapOc0EqUwnnnlRqedPv2jME1Hkv_4gPocSderRbK9oU/s320/P1240005.JPG" style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 240px;" border="0" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5404984701884097506" /><div style="text-align: left;"><div style="text-align: center; ">Viinamarjaistandus ja loss, kus vähemalt infosildi järgi Prokofiev puhata armastas. Hooaeg läbi ja meie kellahelisatmisele keegi ei vastanud.</div><img src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjdiHgGY49VSO-64TJR05vKFz-dStiZ8lxO1dvimxrhUIHC82mvUtHIefb88wzfAOz0UsIj4j6VJTfjg1MC2z3XpxBe3A7lTeR4B3qRKRxLnv8YSPj4uY1Cmip8uDANR-oH_6apCRUmYj6Q/s320/P1240010.JPG" style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 240px;" border="0" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5404984983266676754" /><div style="text-align: center;"> Viinamarjaistandus rendile anda.</div><div style="text-align: center;"><br /></div></div><div style="text-align: left;">Raja alguses nägime jahimehi, kes olid juba veinipudelite lahendamisega ametis. Mõnusad papid, koerad autodes haukumas. Üks eriti punaste põskedega härra vibutas, et sealt edasi läheme me omal vastutusel: nad olla metssiga haavanud. Teised seejuures irvitasid. Ei saanud aru, kas ta tegi nalja või rääkis tõsiselt...</div><div style="text-align: left;">Igatahes kuulsime umbes kahe tunni pärast, olles juba ronimise nägu ja seljad higised, põõsast krabinat. Aga see ei olnud selline väike krabin, mida näiteks siil või kass tekitada võiks.</div><div style="text-align: left;">´´Ei liiguta!Taganeme!´´ on ainus mõte, mis peast läbi käis.</div><div style="text-align: left;">Oleks tahtnud hirmu pärast Marisele sülle hüpata. Samas oli nii naljakas. Igatahes järgmised kilomeetri või kaks käisime mõlemad suured kivid käes. See võis päris naljaks paista. Ise ähivad ülesrühkimise taktis ja siis kannavad kive käes :)</div><div style="text-align: left;"><img src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhvnxHw7oWqfZWeRdFoDs3JkMBrycb66L9dia8SowNWwN9MHH0pTabUd29esUa2HR8_V2EKNkXFWxXzNvPnQP9oyqRA-ufg3J8RjDH8J-6SiWU9C9_iYRDi3AE4FxHLuqmQksdCH08nUauk/s320/P1000547.JPG" style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 240px;" border="0" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5405215323255720226" /></div><div style="text-align: left;">Natukese aja pärast ilmus kuljuste kulinal välja jahikoer. Kadus aga sama järsku, kui tuli.</div></div></div><div><br /><img src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgyP4gul1XPYN2AyZXzYEPQ9F94CK3AlqDGmjTGuwYzl5aDaDIy7S57qrSZnk1oPS4dQcwzJ0yb0jN8dj0upnwx5127fSl-qYv-7oKvu6-SNHVS_Pj8gKZxL2e0216cNPG14mOcbduM3vrg/s200/P1000551.JPG" style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 150px; height: 200px;" border="0" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5405160859691518274" /></div><div>Loodus oli oma viimases faasis, kõdulõhnane ja ilus. Matkaraja konks oli selles, et tee keerutas ja käändus igal võimalikult juhul. Matkasime (küll koos väikeste pausidega) hea viis tundi, kuid´´see on ju siinsamas!´´ ei tundunud pimeda saabudes enam argument. Päris tipp jäi seekord võtmata, aga tundub siiski, et käisime sügise võlumaal...<br /><div><div><br /><div style="text-align: center;"><img src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiJ6iJ64FGeqLs6nEiZco9i2qr7kejSD8ZPa300V28yXvtCGHvtAEZbexVDPL1OWzhpFZIEeNcw42VhbHISmgDCnmHDzwlnt43vqFWKqvTI4uc7g8wfi-poCG7LPH3a0Z1watSc4dgln-v9/s320/P1000560.JPG" style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 240px; height: 320px;" border="0" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5404985861231567906" /></div><div style="text-align: center;"><img src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjZcCAG7FVJg5hw9fk7vuqLUYCGxQCZVl-7h9-ckpV-3QzkwB9bBhjImUx_b_7XbuWcoKbpbXrW1B7cIYtrNRkufWJs_oZMWnK-El5dfk4_u7NvKjtEytNB9KUtCUsWrIZCoIfhcUnSWdbK/s320/P1000552.JPG" style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 240px;" border="0" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5404985704789282258" /></div><div style="text-align: center;"><img src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjOit8VM5ElPNHnzs3st9QxF74lUQo_IQkREGK81iUlKSvUk3nTwf20HDIvaXLAw3wov_xTNaaHJerzmEN1gXquGrzzCtlS_CCdblBgZwClIOHk1bBGso-awXHTB7rEoVxveJTvpX5rI09N/s320/P1000530.JPG" style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 240px;" border="0" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5404985423071178674" /></div></div><div><div style="text-align: left;"><br /></div><div style="text-align: left;">Järgmine päev pidin end voodist maha veeretama, et ei peaks kohe hellaks jäänud tagumikule tõusma . Aga kindel: Juras ei olnud jura!</div></div></div></div>Marihttp://www.blogger.com/profile/10521886892926567486noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-128130377653487099.post-21735778840588475182009-11-07T11:41:00.000-08:002009-11-07T17:48:29.510-08:00Kultuurist ja kuidas proovisin saada Mariaks Helisevas Muusikas<div>See nädal oli kultuurne. Kaks ilusat elamust.</div><div>Lyoni rahvuslik sümfooniaorkester kutsus kõiki üliõpilasi tasuta kontserdile. Siinkohal kummardus: KUI palju võimalusi on siin üliõpilastel odavalt või suisa muidu igale poole üritustele saada!</div><div>Mängiti vene heliloojaid (Liadov oli minu jaoks täielik imeleid) ja kellegi Colin Matthewsi viiulikontserti. Viimane ei avaldanud küll erilist muljet, kuna solist väänles ja pingutas oma lavalise liikumisega kõvasti üle. Muusikaks ei jäänud ruumi, nii ma kuulasingi viimased viis minutit silmad kinni. Oli parem.</div><div>Aga süda läks soojaks, kui avastasin orkestri uue aasta kavast, et muuhulgas tulevad siia esinema ka Kristjan Järvi ja Eesti Filharmoonia Kammerkoor. Süda paisus uhkusest. Enne kui ennast peatada suutsin, hakkasin juba naabrile (kusjuures täiesti tundmatu hiinlane) neid kaht kontserti soovitama.</div><div>Teiseks. Lyoni <i>Beaux Arts</i> muuseumis on iga kuu esimesel reedel muuseumiöö. Uksed avatud kella 22-ni, giidiga tuurid ja muusikalised vahepalad. Eile olid kord modernistide käes. Õhtu tipp, kui asuti illustreerima üht skulptuuri: elektrikitarri tinin ja kõmin, samal ajal väänles kiilas tantsijanna põrandal. See oli korraga sürri, tabav ja tobe. Etenduse ajal naersin pihku, pärast kõvasti ja südamest.</div><div><br /></div><div>Lisaks käisin sel nädalal pisikesel töövestlusel. Ema otsis kaheks tunniks nädalas oma kahele tütrele (4 ja 7) inglise keelt kõnelevat lapsehoidjat. Aga kuna see toimus agentuuri kaudu (ei mingit ümbrikupalka!), siis kestis ´´pisike´´ töövestlus peaaegu 2 tundi (!). Minu ettekujutus, et lähen lauluga (mitte otseselt, aga lenneldes nagu tegi Maria Helisevas Muusikas) ja olengi võetud, osutus naiivseks. Alustuseks jäin loomulikult õige pisut hiljaks. Kes siis ikka tööintervjuule täpselt läheb, eksole? Seejärel vestlesime 4o minutit, vaatasime koos minu</div><div>CV-d, ta esitas igasugu kavalaid küsimusi, rääkisime Eestist ja minu tulevikust. Muuhulgas olen nüüd agentuuri reservis eesti keele eraõpetajana, kui keegi peaks kunagi eesti keele eratunde soovima. Seejärel pidin ära täitma nelja (!) lehekülje pikkuse ankeedi, kus olid muuhulgas järgmised küsimused: ´´Millised on Teie kasvatuslikud põhimõtted a) söömise b) korrahoidmise c) lõunauinakute kohta?, Mida teete, kui laps teile ei allu ja end pikali viskab? Kirjeldage üht päeva koos kahe lapsega, kuidas selleks valmistute?´´ jne jne. Ehk siis kõik need asjad, millest juba rääkinud olime. Aga seekord <i>kirjalikult</i>...</div><div>See ankeet võttis tubli 40 minutit. Endal oli õigekirja pärast piinlik ja lootsin sisimas, et ehk ta loeb mu vastuseid pärast, kui ruumist lahkunud olen...Aga ei.Vaatasime taas kõik koos läbi, rääkisime veel minust ja minu kogemustest lastega.Lõpetuseks väike rollimäng, kus tema oli 4-aastane Chloe´i ja mina läksin talle esimest korda kooli vastu. Hahaa!Tulemus oli see, et preili intervjuuerija ütles, et ma pean lastega kindlasti aeglasemalt rääkima. Vot, mis tähendab inglise keele oskus Prantsusmaal. Peab oskama, aga et NII kiiresti...Aga eks vaatame, kuidas sellega jääb. Hea meelega teeniksin pisut taskuraha ja oleksin guvernant.</div><div><br /></div><div>PS-Täna ütles Amin teatritunnis, et see on ju nii ilmne, et ma pole prantslane. Ma nimelt naeratan hoopis teisiti.</div><div>Ma teadsin ju küll, et ainult pinali ostmisest sissesulandumiseks ei piisa :)</div>Marihttp://www.blogger.com/profile/10521886892926567486noreply@blogger.com3tag:blogger.com,1999:blog-128130377653487099.post-52847751026562410272009-11-04T14:25:00.000-08:002009-11-09T02:15:04.001-08:00Metroo.<div>Metroo kui tasuta teater. Inimesi igas vanuses, olekus ja värvis. Lisaks saab häbitult rakendada <i>kokteilipeo sündroomi: </i>tegeled oma asjadega, aga paratamatult osaled ka teiste vestluses.</div><div>Reportaaž täna õhtust.</div><div><br /></div><div>Metroos oli seisak. Üks närviline kipsis käega noormees hakkas üle jaama karjuma, KUI s..t siinne süsteem ikka on ja üleüldse, kuidas saab teda niimoodi ootama panna jne jne. Ta vajutas pärast 1-minutilist ootamist hädaabinuppu ja kui liini teises otsas kostus abivalmis hääl, saatis noormees ta sinnasamusesse. Et teda tõsisemalt võetaks, räppis ta oma pahameele juurde paar värssi. Ise paksult rahul. Kusjuures kell oli 21.30 ja olen kindel, et tal polnud mitte kusagile kiiret. Inimesed ümber naeravad südamest ja pööritavad mõistvalt silmi. </div><div>Vahetan metrood ja liinil A ootab uus etendus. Araabia vanahärra vastu istuvad kaks noormeest. Sellised popid ja noortepärased, kellest üks oli ilmselt baleriin (vaatasin enne, kuidas ta seisis ja <i>tavalised inimesed</i> ei seisa nii). Mõlemad kuulavad <i>ipod</i>ist muusikat.</div><div>Järsku vanapapi purskab: ´´<i>Pardon!</i>´´ </div><div>Üks poistest võtab klapid peast. </div><div>-´´?´´</div><div>-´´<i>Mis te nühite siin mu jala vastu? Pardon, ma ütlesin</i>´´</div><div>Poiss vaatab nõutult edasi, veidikese aja pärast tõuseb ja läheb eemale. </div><div>Aga vanahärra on juba üles ärritatud. Ta võtab ette teise poisi. </div><div>´´<i>Elu on ilus, jah?Kõik hästi, mis?</i>´´Küsib ta õelalt. </div><div>´´<i>Eeee,jaaa...täitsa hästi läheb</i>´´, vastab poiss. Endale arusaamatus näkku kleebitud, miks teda üle kuulatakse. Alguses kuulab hea tahte märgiks, millest jutt käib.</div><div>Vanapapi toriseb ja vingub oma habemesse. Poiss kaotab huvi.</div><div>´´<i>TÖÖTADA on vaja, ma ütlen!!Merde!Te ei saa ikka millestki aru!!</i>´´räuskab vanamees järsku. Kõik ümberringi purskavad naerma. </div><div>Metroost väljudes jutlustab vanapapi ikka veel. Tänu papile tegime aga baleriinpoisiga tutvust. Jutustasime maailmast ja metroost. Veel enne kojujõudmist koputas keegi õlale. Tavaliselt siin selliseid kokkupõrkamisi (mida Tartus, teel Raekojast raamatukokku, on keskmiselt 3) ette ei tule. Ja järsku tundsin, et olen siin kodus. Nii lihtsalt see käiski. Ma polnud enam anonüümne.</div><div><br /></div><div><br /></div>Marihttp://www.blogger.com/profile/10521886892926567486noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-128130377653487099.post-41581397948439608462009-10-29T13:02:00.000-07:002009-10-30T11:44:30.587-07:00Suund kõrgele!<div style="text-align: left;">Tehtud! Teisipäeval nägin ma Euroopa kõrgemat tippu oi-oi kui lähedalt.Käisime eestlaste fantastilise nelikuga Chamonix-Mt Blanc´is. Ja sinna jõudmine võttis meie veel fantastilisema autojuhi tõttu ainult pisut rohkem kui kaks tundi (kui seda linnast väljasaamise jama mitte arvestada. Meie GPRS nimelt elas täiesti oma elu ja toimis rohkem pidevalt rääkiva seltsilise kui suunanäitajana) . </div><div style="text-align: left;"><br /></div><img src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgviv3ewcbXnEPy1G-NA3zlF3bdLfAc5XHwUMA4EQSGph_XPXg4Fzd-O6JdWA1PPOBWbYQII5k-VtYlHPsqoSjdShOJGY5FQTY-86qedTtJirZY01qzsg3MaMKjiXVbUr8fHUeVwT92vNQd/s320/P1060004.JPG" style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 240px;" border="0" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5398456800659675858" /><div><br /><div style="text-align: center;">Päikese ootuses Lyon. Croissante´id rattakorvi külge seotud läbi külma õhu. </div><div style="text-align: center;"><img src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhdrO51Rea8Jo2TOPir0c1kFY1kFPNrjg7SJlNZEjJyAKaqGrQ2gfwS1q6unGdL9qO0dnf9DtJ9I71KxaWo5Df4jOLEjrjqRO-SX2eiTRIlk-GNuTAhVo2Grl7QyaaNYiOWsTE85Pk2W74o/s320/P1060066.JPG" style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 240px; height: 320px;" border="0" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5398115696876163346" /></div><div style="text-align: center;">Kaardilugejana (kaardi, mida meil polnud) nihelesin ja tegin sellest imeilusast teest umbes 20 pilti.</div><div style="text-align: center;"><img src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjobWRV8pAygI257QuvGZyDmpOo9mXZmdMsQftggFVFiMczYQzeUuRJt6VHBH8lGyeMb_oQxmqqNXGVG-RC9ximZcvBwjtePDTXGQlbY1ZWMZXe0mc3H6uAYF2Ipw-wTc1Ymycc1x-xKRzB/s320/P1060090.JPG" style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 240px; height: 320px;" border="0" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5398116886048390578" /></div><div style="text-align: center;">Chamonix, mis on igast suunast ümbritsetud imeilusate alpidega. Värske õhk jõudis igasse naharakku ja tundsin end nii väikesena.</div><div style="text-align: center;"><img src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhyHWhejcxfbLKuvolxu8j_oWJVGVqNLbHtF4p1B56UKKLhMMczJD4ZVJ1y4P8BqjpRomxy-VxH6997g-9aPRs5Fl_CLSIzGt-ol4rTi2IvOWOnSx884Hy7-EFBmrYKja8IilIaymdeVac5/s320/P1060119.JPG" style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 240px; height: 320px;" border="0" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5398118032373674706" /></div><div style="text-align: center;">Fantastiline nelik miinus mina.Üles!</div><div style="text-align: center;"><img src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgJQbKBqkV99Vf2EkAnp7Kq2cr3I4YmAhV-3EKKHNqR_aD_jBjnZ-v33YPxU_A21MNKNgRNFm7kWde_n5zG3touTucqV8KPxorXFdXfClx14BSm0peidAA64yYuNOcpYmExfIUpYJfTf7dz/s320/P1060120.JPG" style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 240px;" border="0" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5398118662424652290" /></div><div style="text-align: center;">Varjus kaljudel oli ilus talv. Meie samal ajal pidasime piknikku soojas peesitades. </div><div style="text-align: center;"><br /></div><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhYWouDy2HrcYmpR0E8MdRiHFggoaFtmcTP1H_Wm77miOspz4MERFXM0EtLkoLtukgJW6XZ1IMagDo3RJ1EdhHOPMVT0mqYlY7ucNzmIl3b0r103Jf4Gd2zld0Gvblv1qzAcJajFFyXJzuU/s1600-h/P1060132.JPG"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 240px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhYWouDy2HrcYmpR0E8MdRiHFggoaFtmcTP1H_Wm77miOspz4MERFXM0EtLkoLtukgJW6XZ1IMagDo3RJ1EdhHOPMVT0mqYlY7ucNzmIl3b0r103Jf4Gd2zld0Gvblv1qzAcJajFFyXJzuU/s320/P1060132.JPG" border="0" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5398119767849156594" /></a><img src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi4R2LTho3nMMypkNR2VVW_GAi3FcOeN73lfIySEDpqION7cmgqfz-y5Sh5YiN9Qd9VTij6l2XRRxxIEASMhUJBWF9Kiq2F1CVrb7UTkteKmuZpV4LfEaYt0kXjcNaTT5XcrpgTLbG9vjsH/s320/P1060159.JPG" style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 240px; height: 320px;" border="0" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5398119202744506962" /><div style="text-align: left;">Tagasi sõites põikasime Annecy´sse - mekkisime Savoie juustufondüüd ja jalutasime õhtupimeduses. Sealne järv (mis pidavat Euroopa puhtamaid olema) oli müstiline ja pimedus muutis ümbristevad kaljud veel suuremaks.</div><div style="text-align: left;">Öösel koju jõudes oli tunne, et <i>kõik on võimalik...</i></div><div style="text-align: center;"><br /></div><div style="text-align: center;"><br /></div><div style="text-align: center;"><br /></div><div style="text-align: center;"><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhXLeHXoTowGEx1K_g7vQEXfNTb2dLaGnTrrjhDs9mhdX6Tu_05IwO0kTbCLI9FIVIF_4RHwNor-pXXbFuroG5FIFQvdkS1Wc2DNC0yEsX7P1IiLkt4DKX5siIeq9XLUuDkLlHOQh2POk2V/s1600-h/P1060132.JPG"><br /></a></div><br /><div style="text-align: center;"><br /></div><div style="text-align: center;"><br /></div><div style="text-align: center;"><br /></div><div style="text-align: center;"><br /></div><div style="text-align: center;"><br /></div><div style="text-align: center;"><br /></div><div style="text-align: center;"><br /></div><div style="text-align: center;"><br /></div><div style="text-align: center;"><br /></div><div style="text-align: center;"><br /></div></div>Marihttp://www.blogger.com/profile/10521886892926567486noreply@blogger.com3tag:blogger.com,1999:blog-128130377653487099.post-10945182008721899762009-10-20T06:51:00.000-07:002009-10-20T08:14:19.403-07:00Külmast, harjumisest ja kokkusattumustest<div>Rõõmusõnum kõigile neile, kes mu Lõunamaa juttude peale kadedaks läksid. Siin on külllllm!Nii väljas (hommikuti isegi 0´C) kui sees (sest radiaator on katki ja me ei küta). Ärkan hommikul selle peale, et varbad on külmad. Teen enne teki alt väljatulekut käte-jalgade kokkuhõõrumist ja siis: jooksuga kapi juurde ja pusa selga! Täna soojendasin hommikul sooja veega külmad varbad üles ja topeltpaar sokke jalga. Teed olen viimastel päevadel joonud nii palju,et vaikselt hakkab kõrvadest välja tikkuma. Aeg-ajalt harrastan ka kükke ja kätekõverdusi. </div><div>Mägironimas ja tantsutunnis käin ka usinalt, aga ikka lootuses, et füüsiline pingutus paneb keha kuumama. Prantlased ise võtavad asja šikilt, käies endiselt väikeste jakkide ja suurte sallidega, endal põsed punased </div><div>(vaata ka Louis Garrel filmis <i>Les Chansons d´amour</i>).</div><div><br /></div><div>Kui te nüüd arvate, et elu on siin nii igavaks läinud, et peab juba hakkama ilmast rääkima, siis ei! Seda mitte. Kuigi peab tunnistama, et mingi rütm on tekkinud. Väikesed mõnusad harjumused: näiteks esmaspäeviti vaatan koos Fannyga dr House´i (ei ole nii naljakas, kui inglise keeles) ja oma rehealusesse ronides ei löö alati pead valusa kolksuga ära. Hommikuti joon teed kausikesest. Ka Fanny kokkamisega olen ära harjunud (loe: hellitatud) ja kui ta siis mõni päev sööb koolis, siis mõtlen endamisi, et ´´mis?pean ISE endale süüa tegema?´´. Aga pole hullu, eile tegi ta quiche´i porru ja muu maitsvaga. Keele viis alla...Koolis olen samuti hakanud rohkem mõikama - sõnadest saan aru (või no 93%), isegi kui eesti vaste kohe meelde ei tule. Teiste prantsuse pargi stiilis sümmeetrilised ja sentimeetrini paigas konspektid polegi enam võõrastavad. Mul on tekkinud oma rajad ja lemmikkohad. Ehk siis võib vist öelda, et pärast 1,5 kuud ei tunneta ma siin enam võõristust. </div><div>Kuigi. See harjumine ei ole kindlasti tänu meie <i>initiation à la culture francaise </i>loengutele. See kultuuritund (mis on laupäeva hommikul!!!) on kohustuslik ja toimub regioonide kaupa. Eesti on Ida- ja kesk-Euroopa grupis. (Hahaa! Säh Sulle, mis nad meist siin arvavad! Põhjamaa või asi...)</div><div>Tunnis olime mina, 6 poolakat ja 15 venelast (kellest üks meenutas mulle oma blinkiva kampsuniga lõpmata palju Alla Pugatšovat). </div><div>Ja siis kõige krooniks meie lugupeetud õppejõud; see rasvaste vuntside, pruuni pintsaku ja kõhukesega härra, keda oleksin tänavapildis kindlasti poolakaks või ukrainlaseks pidanud. Ise lõpmata rahul, pildus sekka poola ja venekeelseid fraase. Oleksin peaaegu uskuma jäänud, kuniks ta ütles : <i>no need ungari ja slaavi keeled on kõik sarnased... </i></div><div>Mööda!</div><div>Seega, nüüd järgmised 6 nädalat veedan oma laupäevahommikud prantsuse kultuuri tundma õppides. Viimane kord räägiti meile CV koostamist Prantsuse kultuuriruumis. Ja muide, üllatus-üllatus, on VÄGA oluline, et CV ülesehitus ja pooled oleksid sümmeetriliselt paigas ja tasakaalus. Viimistlen oma meistritöö ja kavatsen sellega endale praktikakohta jahtida. Voilà! Et see laupäevahommikune tõusmine end ära tasuks... </div><div><br /></div><div>Eelmine nädal leidis aset eestlaste kokkusaamine. Käisime restos ja oli nii mõnus - rääkida kõvasti ja ausalt prantslaste ja siinse ühiskonna omapäradest. Kõrvale sõime konni ja mekkisime veini. Siinne seltskond on kirju - kes siin juba mitmendat aastat, kes Erasmusega üheks semestriks. Siiatuleku põhjused aga võib laias laastus jagada: õpingud ja/või armastus. Meid on siin kokku lausa 11. Tutvumisringi tehes pidime kõik ütlema oma ees- ja perenimed ning kooli. Sellega sai kohe ühiste tuttavate ring lahti harutatud ja neid polnud üldse mitte vähe! Tüüpiline värk, et kindlasti on ühevanustel samast kohast pärit inimestel vähemalt üks ühine tuttav. Või lausa mitu. Anonüümsust pole ka mitte Prantsusmaal.</div><div>Maailma väiksusest veel üks lõbus lugu. Eile tulime trennist koju ühe inglasest vahetustudengiga. Ta rääkis, et tal on kodus eestlasest korterinaaber ja järgmisel suvel plaanivad nad koos Eestisse lohega surfama minna...Ma siis küsisin sõbra nime, sest olin talle just rääkinud Eesti väiksusest. Ehk siis , et see poleks mingi üllatus, kui seda inimest teaksin. Ja loomulikult tuligi välja, et noormehe korterikaaslane pole keegi muu, kui minu kunagine koolivend. Vihtusime isegi ballil tantsu. Väike väike Eesti. Väike väike maailm. Ja inglasel läks tükk aega, enne kui ta uskuma jäi.</div>Marihttp://www.blogger.com/profile/10521886892926567486noreply@blogger.com4tag:blogger.com,1999:blog-128130377653487099.post-21087180488487639182009-10-12T10:08:00.000-07:002009-10-13T00:34:12.987-07:00La cuisine francaise ehk ooo, mu pühadus<div style="text-align: left;">Prantslased ja toit on ilmselgelt ammendamatu teema ja mina siin algaja frankofiilina ei suuda küll mingeid kõigehaaravaid käsitlusi pakkuda. Aga...üks on selge: see on VÄGA oluline!</div><div>Toit on nauding, mitte Prisma valmistoidu lett. Ma pole siin sooja valmistoidu lette näinudki, võleiba-salatit müüakse küll, aga see vist pigem lõunaks. Söögi valmistamine on rituaal ja koos maha istumine ja (perega) söömine on tähtis, selleks võetakse aega ja see on omaette suhtlusvorm.</div><div><br /></div><div>Toidukorrad jaotuvad üsna kindlalt kellaaja kaupa:</div><div>kl 8-9 hommikusöök (magus ja pisike, sooja joogiga), </div><div>juba kusagil 12 ajal lõunasöök (sest nii tilluke hommikusöök ju </div><div>teebki kõhu tühjaks) - reeglina kas pikk baguette´i võileib, salat või midagi muud üsna kerget. Loomulikult võib see olla ka 3-käiguline päevapraad, aga räägin nii, nagu minu ümbruskonnas tehakse.</div><div>kella 16 paiku oode (<i>goûter</i>) taaskord midagi väikest magusat või puuvili</div><div>kella 20 ajal õhtusöök - päeva kroon.Alati rohke salatiga (salati kuivatamiseks on muideks välja mõeldud spets väike masin), joogiks vesi või headel päevadel vein. Õhtusöögi lõpuks tingimata väike magustoit.</div><div>Minu jaoks on siinsed gourmet´d number 1 juust ja sai. Saia oskavad nad teha imehästi ja sajal erineval viisil ja see lausa sulab suus! Pluss alati kui ostad boulangerie´st värske baguette´i, murrad ülemise kontsu juba tee peal ära. Nii on kella 19 ajal punase tule taga seistes (mina ikka vahel seisan ka, mitte ei marsi kohe üle tänava) naljakas vaadata neid pereemasid ja isasid, kel kotist äramurtud otsaga saiajupp paistab. Aga see</div><div> on ju nii hea...</div><div><div style="text-align: center;"><br /></div><div>Minu siinstest kodustest toiduharjumustest rääkides. Mul on ju kodus täitsa oma isiklik kokk! Pühapäeval näiteks valmistas Fanny mulle</div><div>forelli või- ja sidrunikastmes, riisi (valmistatud muide, spets ainult riisi keetmiseks mõeldud masinaga) ja loomulikult salatiga. Täna mägironimast koju jõudes ootas mind krevetikaste <i>à la Reunion</i>. Mmmm...Tudengiköök missugune!</div><div>Aga samas, vahel tahaksin õhtuks lihtsalt midagi väikest ja suvalist külmkapist näksida. Seejuures end süüdi tundmata, et seda püha õhtusöömaaja-traditsiooni rikun.Aga </div><div><i>c´est la vie</i>, eksole...</div></div><div><div><br /></div></div><div>Toit tuli mul mõttesse, sest eelmisel nädalal korraldas üks kohalik tudengiorganisatsioon ürituse nimega Switching Tables. Põhimõte väga lihtne: 3 käiku</div><div> - entré, plat principal ja déssert, kolm paari ja aega selleks kõigeks viis tundi. Kaks rooga sööd kellegi juures ja ühe käigu (mis selgub eelnevalt loosi teel) valmistad oma paarilisega enda juures ja võõrustad teisi. </div><div>Aga kui te nüüd arvate, et ma pärast kolme sööki liigutada ei suutnud, siis eksite. Meie põhiroog oli nimelt kahe hiinlanna juures, kes elasid Fourviére´i kõrval (kohalik kõrgendik) st peaaegu, et pärapõrgus. Vantsisime sinna oma hea 20minutit, jõudsime kohale higi leemendas otsa ees. Seal ootas kultuurišokk ruudus!Meid võtsid vastu hääldamatute nimedega Lääne-Hiinast pärit tudengid, kellest üks oli juba pidžaamas, kuna arvas, et keegi ei tule. Ühine keel meil hiinlannadega suhteliselt puudus . Nad küll naeratasid vapralt kogu aeg, aga kaua sa jaksad...</div><div>Meile pakuti nuudleid mereandidega - kohalik hõrgutis. Lisaks olid potis mingid adrut-meenutavad rohelised maitsetaimed. Mereannid olid pelmeene meenutavad pallikesed, roosat ja halli värvi. Ei äratanud alguses usaldust, aga maitsmisel osutusid makramaitselisteks tainaplönnideks. </div><img src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiSH4yfXQsZ4izLAIE9-16_tVc0c_UbV6mJoN5nmPTh-QXrMAihbTxXMmyk5cmrtASrxYG4K6fg8yhfuzxweAvUDfaHJHbpMYpuuqGES5brbCroPBRtm8dQ-Rl7G1TKwyp_XHd8BQr2ffBp/s320/PC190022.JPG" style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 240px;" border="0" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5391976588956667170" /><div><div>Mu kõht ja silmad ei lasknud mul proovimisest kaugemale minna ja nii jäigi päeva põhiroaks meie magustoit.</div><div>Mina ja sakslane Sabine pidime niisiis valmistama magustoidu - tegime ahjus täidetud õunu. Väga maitsev (ja odav ka)!Pildil meie + külalised magustoitu mekkimas, </div><div>Fanny minust vasakul.</div><div><br /></div><div>Kas läks nüüd kõht tühjaks, pärast seda hõrgutavat juttu?</div><div><br /></div><div style="text-align: center;"><img src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgWliCAxDEZlv_CJ_KMznBJLVNdzuql-jcz5_wvc1ydFGdh1KbQC3uDbvDBSYpayjjKKbPLBFk0NolFloFOaVvDJ5S3pMo_3mczYmRXaKzlK_lXVto8SxxlLJumQuU0WLFjP3m03tnrGTla/s320/switching_tables.jpg" style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 240px;" border="0" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5391827718969401730" /></div></div>Marihttp://www.blogger.com/profile/10521886892926567486noreply@blogger.com3tag:blogger.com,1999:blog-128130377653487099.post-21585999461187009812009-10-04T15:06:00.001-07:002009-10-06T03:14:46.513-07:00Viinist ja poliitikast, päikseliseltLaupäeval võtsime ette 20-minutise rongisõidu Lyonist lõunasse. Sophie (minu austerlannast lokkis juustega sõbranna) tahtis oma kodulinna nimekaimu näha. Sihtkoht - Vienne!<br />Võimsa minevikuga, nii Kohtla-Järve suurune linn Rhône´i kaldal. Naljakas, et mul just see Kohtla-Järve võrdlus pähe tuli. Sest tegelikult midagi erinevamat annab leida. Linnast läbi voolav jõgi oli kunagi piiriks Püha-Rooma keisririigi ja Prantsusmaa vahel. Sel ajal kui Vienne´i kerkisid Jumala kõikvõimsust ülistavad kirikud, jooksid meil Mürkad alles paljaste tilludega metsas ringi.<br />Linn mõnules oma laupäeva olekus. Väljakul, nagu laupäeviti vist kõigis vähegi arvestatavates prantsuse linnades, oli suur turg. Inimesed istusid kohvikutes, lobisesid ja vaatasid teisi.<br /><div><div><div><div><div><div><div>Selle näiteks ka üks pilt mõnulevatest kassidest.</div><div>Meie kohvikupildi panin (lisaks nendele värvilistele kohvitassidele) üles sellepärast, et meie 2-tunnise istumise tulemusena päevitas mulle t-särk selga. Kuupäev oli seejuures kolmas oktoober! Elagu Lõuna :)<br />Kohvikuakadeemia käsitles seekord poliitikat. Jutukas Sophie rääkis selgeks austria poliitika ja Clarissa (sakslane) , kui loa sai, toetas omalt poolt. Mõlemas riigis olid hiljuti valimised. Kuum-kuum!Ja nii me seal targutasime. Me plaanime siin Marise ja Algisega valimispidu, sest sel aastal, tulevad valimised teisiti</div><div><a href="http://www.facebook.com/group.php?gid=121146510557">http://www.facebook.com/group.php?gid=121146510557</a></div><div></div><div></div><div></div><img style="TEXT-ALIGN: center; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 240px; DISPLAY: block; HEIGHT: 320px; CURSOR: hand" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5389259610036884722" border="0" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhNPXFnR07MPQpNDrnIFcv7K44AWAiF7mVnWafeYra_h6wUUFNVOgLJqvZKzG-4SfALo7IwkretrlEo4i2bJBNcNZ2NdKlhPI_XXxh_xRHz9xqSgsIklfYr_gZD9jAS4KnqSU11atFkB-rx/s320/019.JPG" /><img style="TEXT-ALIGN: center; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 240px; DISPLAY: block; HEIGHT: 320px; CURSOR: hand" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5389258606909554626" border="0" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhvJnIV0bg1hlkibswA2MrfZH9a5dReYZ4WB5Gz4vfz45ZgWZHNzt7r9re4UjV0Q1BzrVxdr30V2emcT1aLiO3PH_lWwoR6joUl4Xtkrr3zTBh9zdr0zUf82TVMaErDqUy-jlFVKGppvyu3/s320/010.JPG" /><img style="TEXT-ALIGN: center; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 240px; DISPLAY: block; HEIGHT: 320px; CURSOR: hand" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5389258467881822322" border="0" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgm_eaaqwB3QMct8S76Ae76M3wXfmIPyuy-a7FGLBUF1_thk8eLcEj5hx0qS6eZUt_QO-_3QBa21Hx2DC0VX_3Sr5CnFaCy4rWdIKB-KlhMOaR05vzLu6xvVFe2oUi0wHBnud6loZXmHJrW/s320/015.JPG" /><br /><a href="http://www.blogger.com/post-edit.g?blogID=128130377653487099&postID=2158599946118700981"></a><img style="TEXT-ALIGN: center; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 320px; DISPLAY: block; HEIGHT: 240px; CURSOR: hand" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5389258203533116626" border="0" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhD3HW5OVI_q7da-KJAzbTPrP45bALXqdh99_hXCCiUSfmnlPZff_K92uamQAEJ4w53dBMH4QDp9-CzE1hd9H9giA1grYZhsY9-21CnH5bzNTKNIzZlod5dmL5qi0RdR1LBGAaDObOM09st/s320/047.JPG" /><img style="TEXT-ALIGN: center; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 240px; DISPLAY: block; HEIGHT: 320px; CURSOR: hand" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5389257877022327394" border="0" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiaTn1ff_fNxCZUn5BUP7qhumqKoa8cke3mOzFYiBg05Q8B9FwuKgIC97TUH0_6v4IptHgJcNbkA58WorN88HB-gEbT7k-NlTa-aD-NoMnwKFBYrBqqUts3zsM5NZ2k0z0PJQlh2Brylxfn/s320/032.JPG" /><img style="TEXT-ALIGN: center; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 320px; DISPLAY: block; HEIGHT: 240px; CURSOR: hand" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5389257240879632834" border="0" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEha-U3uMv6IKu-UNOaIUOJDYjb01hQ0ENMUmNZuRObind-aDN6aS0rFjsoR1C8VSZl7l0AL3KsYeDQS-hxwcxflr9aPkG9XTAKJoIlA25JeCC_yLmAQcDUK2sND27MNMXeME143LO2fVuJU/s320/017.JPG" /><br /><img style="TEXT-ALIGN: center; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 240px; DISPLAY: block; HEIGHT: 320px; CURSOR: hand" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5389257476916405378" border="0" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiE4G6B_Ag5XQN6AtUVaONnNJISl_G5qUksfC33lsW4hAvxePpRgvC-QXRAueGmSg-SJaYZrhbT7wLQJ0oE8V5Qz1QcKGRk56XNKf0N6eI-RLlLUjSWLaE0nU6RD-x3q2q136e2VLJdIJLq/s320/004.JPG" /><br /><br /><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhtfd9q7UXhaEeEXYpWTMtFVZjnyIPAGcnLRCCOhdIZzrANuBm7kTHvQyOrOwURpQ2ZNUOpkKDU_9u0lyRtW7APAP7PY-jmt9USpeMA2Z7-iHx9nkhguZBSkaiNAuLg_gWRJXByxGg0Oj1C/s1600-h/029.JPG"></a><img style="TEXT-ALIGN: center; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 321px; DISPLAY: block; HEIGHT: 211px; CURSOR: hand" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5389249498694673090" border="0" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhdjXWktlE-Pckk3edUEE43ylbUKGFFfi574DzNHlEAiX2rzhi5gMqYdu00uQpTGtjSWem7JwZSyCrrnP4FsvoJyl-FlRvufwqYBomFJDMaClqdBqqU6D9ehPCCZLL-escmKTUJ8L2B6gdW/s320/045.JPG" /><br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiX5yq0TY93PBUrqThRQZCZVbTCjqpJ4__LAvgZiYf6vJ6-DTg8_6xWKj2ohKr4cb_BTluV5RGRMOWIBevb1fScam56TdUk8K9iY_gqtjuHqLR9CpCDoS5pHvEiP6cZVbT9m6Jv_aGU9E6E/s1600-h/043.JPG"><img style="MARGIN: 0px 0px 10px 10px; WIDTH: 320px; FLOAT: right; HEIGHT: 240px; CURSOR: hand" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5388870699530830354" border="0" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiX5yq0TY93PBUrqThRQZCZVbTCjqpJ4__LAvgZiYf6vJ6-DTg8_6xWKj2ohKr4cb_BTluV5RGRMOWIBevb1fScam56TdUk8K9iY_gqtjuHqLR9CpCDoS5pHvEiP6cZVbT9m6Jv_aGU9E6E/s320/043.JPG" /></a><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhdHFbGHG0SEf8R5t_nrHROf50GKz-UVvSkJiy6rlaNK7HFT-lgoAYck_8KYIi8zJzxLB08gz6RwLLN5-LI2lbox1hR_T4IA25kafxwXxJ7TG8VRtO0g2OiY7wMCSStTPUO65tm12nVK2nP/s1600-h/035.JPG"><img style="MARGIN: 0px 10px 10px 0px; WIDTH: 320px; FLOAT: left; HEIGHT: 240px; CURSOR: hand" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5388870952551586466" border="0" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhdHFbGHG0SEf8R5t_nrHROf50GKz-UVvSkJiy6rlaNK7HFT-lgoAYck_8KYIi8zJzxLB08gz6RwLLN5-LI2lbox1hR_T4IA25kafxwXxJ7TG8VRtO0g2OiY7wMCSStTPUO65tm12nVK2nP/s320/035.JPG" /></a><br /><br /><br /><br /><br /><br /><div><br /><br /><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiHxiVQfyRRuZ9BNRfNVcG9DyS90dCIPSsvFkLCYHe-WC3SX2MU9kSr123Uf0jIhQ9oN3QHHX9H4FMxn4qDWxHM-PcDBZe3HX67eOVwQh19tS3RgrwjmassvO-EplzMEJjyUBf2Ks7cmkR_/s1600-h/015.JPG"></a><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><div><div><div><div><div style="TEXT-ALIGN: center"></div></div></div></div></div></div><a href="http://www.facebook.com/group.php?gid=121146510557"></a></div></div></div></div></div></div>Marihttp://www.blogger.com/profile/10521886892926567486noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-128130377653487099.post-88134844719640833102009-10-04T09:55:00.000-07:002009-10-06T03:18:46.949-07:00Mu koduke on tilluke......kuid see eest lae all!<br /><br />Lõppes meie kommuunielu ja eestlaste pesa Lyoni kolmandas linnaosas. Kõik tibud lendasid kodunt välja ning pärast korteriturismi on minu valitud uus kodu vanalinnas. Otse Balletikooli, tai-restorani ja stripibaari vahel. Maja on arvatavasti ehitatud 20.sajandi päris alguses - laed on nii mõnusalt kõrged, sest algselt siin elanud töölistel oli vaja ära mahutada ka oma masinad! <div>Asukoht on nii keskne kui veel olla saab. Õhtuti on kojutulek lausa lust: kui peol on tunne, et viie minuti pärast tahaks magada, siis juba kümne minutiga on see võimalik! Minu elukaaslaseks on Réunioni saarelt (Madagaskari lähistel) pärit Fanny, kes on 20-aastane arstitudeng. Muuseas, juba 4.kursusel. Ärge küsige, kuidas see võimalik on. Ma ei ole tal veel imevõimeid märganud, kui ehk imehea maitse sisustamisel välja jätta. Ta näib mulle väikeste detailide printsessina - ta paneb näiteks suhkrutoosi vaniljeoksi, et see mõnusa lõhnaga oleks... <div><br /></div><div>Lagede kõrgus on minu õnn, sest ainuke konks selle magusa muinasjutu-korteri juures ongi see, et tegelikult pole mul mitte oma tuba, vaid rehealune. Pildilt on näha valge trepp, kust pä</div><div>äseb valgete kardinatega ümbritsetud voodikohani. Aususe huvides, mul on ka väike öökapp ja suisa kolm lampi. Elutoas ka büroo ja riiul.</div><div>Ja kui nüüd hindadest rääkida, siis maksan selle rehealuse (küll superarmsa ja heas asukohas, aga ikkagi rehealuse) eest rohkem, kui Tartus keskmise 2-toalise korteri üür. Aga <i>C´est la vie</i> heaoluühiskonnas. Ja asukoht maksab.</div><div>Just lugesin artiklit prantslaste kulutamise võrdlusest aastal 1957 ja 2009. Selgub, et aastal 2009 läheb neil protsentuaalselt vähem toidule kui 1957.aastal. (Tundub uskumatuna, kui kõiki neid restorane vaadata) Samas kulub sissetulekust elukohale võrreldes varasemaga lausa 18% rohkem...</div><div><br /></div><div>Naabrid tunduvad siin olevat <i>bobo</i>´d. Esimene <i>bo</i> tähistamaks <i>bohémien</i>´i ja teine <i>bo </i>võrdub <i>bourgeoise</i> ehk siis kokku <i>boheemlasburžuaa</i>. </div><div>Inimesed, kes käivad lihtsate ja naturaalsetena näivate riietega, mis tegelikkuses maksavad 4-kohalisi summasid ning soeng stiilis <i>à la</i> astusin just voodist välja, on tegelikkuses Schwarzkopf...</div><img style="MARGIN: 0px 0px 10px 10px; WIDTH: 240px; FLOAT: right; HEIGHT: 320px; CURSOR: hand" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5388857210383258514" border="0" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjFgsFePqCYsZipnxAXeU4DXCaaBFoO3sIHm95R7bJglQhfZDF5r4YVRhbzuF1hyphenhyphens13TQfq0HB3qqnTIAkl3GP68CkofBsQofWwmsUdJGo-bf1Z9t6RwJNEewPykB7rCNQiDnMIJoRCaF_5/s320/PC150001.JPG" />Esimene naljakas kokkupuude naabritega ei lasknud end kaua oodata.<br />Majal on sisehoov, mistõttu kostub lahtistest akendes juba paar õhtut alumise naabri kitarrimängu. </div><div><div><div><div><div>Hommikul põrkasin ühe kitarrikastiga noormehega trepil kokku ja avaldasin kohe oma imetlust, KUI ilusti ta eile mänginud oli...Ta oli väga üllatunud! Meelitatud</div><div>muidugi ka. Aga tundus, et kuidagi liigagi üllatunud. Õhtul koju jõudes tuli meie alumise korteri uksest välja seekord teine kitarriga noormees.</div><div>Arvata on, et hommikune kiitus läks õigest virtuoosist mööda...</div><div><br /></div><div>Ood mu uuele kodule oli kõik selleks, et Teile teada anda! Nüüdsest ootan postkaarte, kirju ( ka musta leiba ja kaerahelbeid)</div></div></div><img style="MARGIN: 0px 0px 10px 10px; WIDTH: 240px; FLOAT: right; HEIGHT: 320px; CURSOR: hand" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5388852217229022690" border="0" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEidlUfYcqZmXVd87-jzq6FkSEz7FpGOHcPC0DXLyLy5XpvrPSrd5OoJfm95JnYIasKMQgAmTAuovslXOK438Ea-veqFarHwUF7-VyCmfjm8PasyJE1R4xXAiQmXeNgDgG-NaZOtR0M8LnOr/s320/PC150017.JPG" /> <div>aadressil:</div><div><br /></div><div>4, rue des petites</div><div>feuillants,</div><div>Lyon 69001,</div><div>France</div><div><br /></div><div>M.</div></div></div>Marihttp://www.blogger.com/profile/10521886892926567486noreply@blogger.com3