Tuesday, April 6, 2010

palju õnne argipäevaks ehk lihavõtted à la prantsuse

Esimene erinevus, et siin on Suure reede asemel vaba esmaspäev. Päeva alustuseks käisime kirikus - lasin end Sabine´l ja Mikael´il kaasa veenda ja ei pidanud pettuma. Kuigi ei muutunud mu ammune teadmine, et tunnen end Jumalale (või nimetage kuidas soovite) palju lähemal metsas jalutades või merd vaadates, kui kuldses kuues kirikuõpetaja juures, kes viirukiga edasi-tagasi vehib ja deemoneid välja ajab. Aga pean tunnistama, et sellest hommikust jäi ometi nii hea tunne terveks päevaks. Mul pole kirikus käimise harjumust (aga olen seal alati kui janunev turist), aga mulle meeldis. Meeldisid need inimesed. Meeldis, kuidas paljud noored pered oma viiepealise lastekarjaga olid kõik ilusti ära kammitud ja laulsid kogu südamest (miskipärast tuli silme ette episood sarjast ´´Väike maja preerias´´). Meeldis see meie reas istuv kasuka ja paljude sõrmuste ja lakitud küüntega hallipäine šikk daam. Meeldis, kuidas inimesed kõik pärast kiriku ette lobisema jäid.

Seejärel käisime turul ja saime imeodavaid ja imemahlaseid puuvilju.Mmmm...!See pühapäeva-hommikune turu-rituaal, karjuvad kaupmehed ja mõnusad maapapid juustukerade vahel.
Päeva veetsime pargis, mis oli täis (elu)kunstnikke, žongleerijaid, muusikuid, perekondi, paarikesi...Kõigil naeratus näos: majanduskriis, rutiin ja argipäev on päevaks sõnavarast kustutatud.

Õhtul värvisin esimest korda elus sibulakoortega mune. Niidiga ümber munade tiirutades ja äralibisevate koortega jännates (ja peaaegu juba alla andes) mõtlesin oma vanaemale, kes sellega alati nii imelihtsalt hakkama sai. Lõpuks panin kõik koos potti ja valasin ohtralt peene äädikaga üle. Väga ilusad tulid! Sõime Tõnni, Merikese ja Meriliga kilu ja koksisime mune. Nüüd ei saa ütlemata jätta, et minule kuulus tõeline võitjamuna, see mean machine, kõikide teiste korvisolevate hirm...
Muu hulgas võtsime läbi elulised teemad nagu Naksitrallide sugu (palun kinnitage, et teie arvates ei ole Muhv naissoost!?) ja jõudsime järeldusele, et keskmine eestlane on vähemalt prantslasega võrreldes küll tõeline Murueide tütar: viinasokid ja seenetundmine tuleb meil emapiimaga. Või on eestlastel lihtsalt rohkem maa-vanaemasid?

2 comments:

  1. :D ma ka uritan juurutada mehe pere pool Eesti Lihavotte kombeid. SIbulakoortega munad meeldivad koigile ja eks nad tigude ja krevettide vahem ka eelroaks nahka pannakse. Muidugi koksimine tekitab siin elevust, et issake, kas akki on toores muna ja seda onnetust siis ja taovad muna kulgi aga mitte tippe ja kesssseee voitis.. mina siis kasin koigil jargmiseks aastaks voitjale muna tuua... jargmine aasta koik kordub.. Kesssssseee voitis???!!! aga ma ei anna ka alla.. minu traditsioonid on sama tahtsad kui nende.. ja muide mis on murueide tutarde meessoost vaste..?

    ReplyDelete
  2. murueide muhvid?sammalpojad?
    Ma olen ilmselgelt hetkel Naksitrallidest inspireeritud.
    Targa nimi Kalevipojas oli vist Soome tark?

    ReplyDelete