élégamment démodé ehk šikilt vanamoodne

Viimased päevad olen endale gripi külge hankinud. Kuna siin on üsna arvestatav seagripipaanika, sain loengus köhatades kahtlustavate pilkude osaliseks. Sellest kirjutavad kõik lehed (küll mitte esiküljel, aga siiski) ja see kostub läbi vestlustest. Seega olen kodus teki all ja kaardistan oma tähelepanekuid viimastest koolipäevadest.

Võib-olla mu haigeks jäämine ongi osaliselt psühholoogiline reaktsioon sellele sisendusele, mis igalt poolt läbi imbub. Igasse loengusaali näiteks on riputatud Seagripist hoidumise a-b-c. Kuidas kaitsta ennast ja teisi? Mida teha välismaale reisides?
Mõned on koguni bisous´dest loobunud ja see juba näitab midagi.
Seagrippi mainivad kõik õppejõud. Kuid ülikooli on seekord relvastatud - eksameid ei jäta ära ei mingisugune Gripp ega streik - nad viisid õppematerjalid virtuaalkeskkonda! Mulle kui e-valimistega harjunud internetilapsele tundub see muidugi halenaljakas, kellele siis ÕIS miski uudis on...
Sel nädalal olen jällegi tegelenud uut sorti turismiga - külastasin kõki vähegi huvipakkuvaid loenguid. Muljed on mitmesugused ja tõenäoliselt muudan nende üheksa kuu jooksul veel oma arvamust. Aga...
Kuna prantslased jõuavad kõrgkooli eestlastest varem, s.o keskmiselt 18-aastaselt, siis on ka üldine õhkkond kuidagi keskkoolilik.
Esimese kursuse loengus pühendas professor hea pool tundi sellele, et õpetada tudengitele konspekteerimist. Detailideni välja.
Kõik käivad koolis pinalitega. Kõik! Poisid ja tüdrukud. Kusjuures pinal sisaldab kindlasti mitte kahte pastakat, vaid valgendajat, erinevat värvi markereid ja värvipliaatseid. Tüdrukutel tavaliselt ka liim ja käärid. Konspekteerimine on siin Püha Lehm. Powerpointi presentatsioone pole veel kohanud ja seetõttu kirjutatakse pea kogu õppejõu jutt üles. Tähelepanu äärejoontele ja erivärvilistele pealkirjadele. Mu kõrval istuv noormees tegi nii ilusa konspekti, et panin küünarnuki oma sotapota peale. Ja selle garçoni märkmed pole mingi erandjuht. Nii ongi! Olen seda jälginud, kuna loengus konspekteerimine on minu jaoks veel tulevikumuusika, alguses proovin niisama jälgida ja konspekte vehin naabri pealt maha.
Loenguid on kahte tüüpi - CM ehk Cours Magistraux ja TD ehk Travaux dirigés. Esimesed on suured amfiteatris toimuvad loengud ja teised väiksemates gruppides seminarid. Loengutes kasutatakse powerpointi asemel kuvaheidikut (tuntud ka kui grafoprojektor) ja tihti annab ümmarguste prillidega, halli pintsakuga ja pruuni potfelliga õppejõud info edasi peatükkide ja alapealkirjade - ainult kirjuta üles!
Vahe Eesti süsteemiga seisneb selles, et TD´del ehk seminridel on väga suur rõhk ja need toimuvad igal nädalal. Nendeks tuleb ette valmistada expo´d või kirjanduse arvustused vms ja kõigile ette kanda. Prantsuse keeles! Huhuhuu, juba ootan...
Hilinemist ja loengust sisse-välja saalimist on vist vähem kui Eestis. Ainuke koht, kus mul suu lahti jäi, oli siis, kui terve auditoorium õppejõu poole jutu pealt tühjaks hakkas voolama. Prantsuse tudengid ei lase endale pähe astuda, selge see. Hiljutine muudatus, et loengud kestavad 1h30 asemel 1h45. Seega oli jutukas professoriproua selgelt piiri ületanud, kui kell oli juba 46 peal ja ta ei olnud veel otsi kokku tõmmanud. Kuidagi piinlik ikka.

Üliõpilased on aktiivsed koolivälistes asjades. Kõik on meie mõistes aktivistid. Popp on heategevus, igasugu sotsiaalsed ühendused...Poliitilisi noorteorganisatsioone pole silma jäänud. Küll aga sain eile kooli minnes kutse ühineda Noorte Kommunistide Ühinguga. ´´Internatsionalism, antikapitalism ja revolutsionism. Võidelda paremate õpi - ja elutingimuste eest!Ühendada õpilased ja töölised!Võidelda kapitalistide ja nende süsteemi vastu! ´´
Noorte Kommunistide ühing paistab ülikoolis üsna arvestatav organisatsioon olevat. Siinsetele noortele tähendab kommunism midagi muud, kui meile, idaeurooplastele. Kui oled noor, siis on tervislik marssida tänavatel ja karjuda ebavõrdsuse vastu. Neil puudub ajalooline mälu kommunismi kuritegudest ja vasakpoolsus on lihtsalt in. Ei tea, mis saaks, kui samasugune ühing Tartus püsti panna?
Kaptalismi vastu või mitte, ikkagi arvan, et nad käivad (salaja) kõik kooli nurga pealses MacDo´s söömas.